Digikümnendi olukorda käsitlevas iga-aastases aruandes jälgitakse ELi edusamme digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aastaks seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisel.
Konkurentsivõimeline, suveräänne ja vastupanuvõimeline EL: Digitaalne taristu ja ettevõtted
Soovitused liikmesriikidele edusammude kiirendamiseks:
- Võtta sihipäraseid meetmeid, et edendada gigabiti kasutuselevõttu lõppkasutajate poolt
- Toetada turvaliste ja kestlike servasõlmede kasutuselevõttu osana nende ühenduvuse, asjade interneti ja tehisintellekti strateegiatest
- Toetada VKEsid digivahendite, eelkõige pilvandmetöötluse, andmeanalüüsi ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
- Suurendada ja mitmekesistada erakapitali kiire kasvuga idufirmadesse investeerimiseks
Digipoliitika inimeste ja ühiskonna heaks: Digioskused ja avalikud teenused
Soovitused liikmesriikidele nende probleemide lahendamiseks:
- Seada prioriteediks investeeringud digiõppesse ja -oskustesse
- Toetada noorte, eelkõige tüdrukute varajast kokkupuudet loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga ning edendada elukestvat õpet IKT valdkonnas
- Seada prioriteediks konkreetsete kasutusjuhtumite väljatöötamine, et toetada kasutajaid ning era- ja avaliku sektori teenuseosutajaid ELi digiidentiteeditasku kasutamisel
- Võtta investeerimis- ja regulatiivseid meetmeid, et muuta turvalised ja koostalitlusvõimelised digitaalsed avalikud teenused kättesaadavaks kõigile, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele.
Edasised sammud – riiklikud strateegilised tegevuskavad
Esimest korda esitasid liikmesriigid komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldati üksikasjalikult 2030. aasta digikümnendi eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmeid.
Komisjon avaldas igale ELi liikmesriigile riigipõhised ja valdkondadevahelised soovitused tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
Üldiselt soovitab komisjon kõigil liikmesriikidel võtta meetmeid järgmistes valdkondades:
Ühenduvustaristu: Tagada uutele osalejatele piisav juurdepääs spektrile uuenduslike ettevõtjatevaheliste (B2B) ning ettevõtja ja tarbija vaheliste (B2C) rakenduste jaoks ning julgustada operaatoreid kiirendama eraldiseisvate 5G põhivõrkude kasutuselevõttu.
Küberturvalisus: rakendama kiiresti ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi, et tagada turvalised ja vastupidavad 5G-võrgud.
Jätkusuutlikkus: Toetada selliste digilahenduste kasutuselevõttu, mis vähendavad CO2 jalajälge eri sektorites (nt energeetika, transport, hooned ja põllumajandus). Töötada välja metoodika digitaristu CO2 jalajälje hindamiseks ja selle võimaldamiseks
Pilvandmetöötlus: hoogustada uute tipptasemel pilvandmetöötluslahenduste kasutuselevõttu VKEde seas, luues strateegiad ja meetmed üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ühise infoturbe täielikuks ärakasutamiseks, võimendades pilvandmetöötluse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ekspluatatsioonibüroo vastastikku täiendavat tegevust.
Tegevuskavad: Pöörata suuremat tähelepanu üldeesmärkide saavutamisega seotud probleemidele (st inimkeskne digiruum, konkurentsivõime, vastupidavus, suveräänsus, kaasatus, kestlikkus ja keskkonnasäästlikumaks muutmine, tegevuse sidusus) ning vajalikele meetmetele, mis tuleks võtta, sealhulgas seoses digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni rakendamisega.
Liikmesriigid peavad oma riiklikud tegevuskavad läbi vaatama ja neid kohandama enne 2. detsembrit 2024.
Rahastamine
Euroopa Liit aitab rahastada digiüleminekut järgmiste meetmete kaudu:
Taaste- ja vastupidavusrahastu
150 miljardit eurot
Programm „Digitaalne Euroopa“
7,9 miljardit eurot
Euroopa ühendamise rahastu
1,7 miljardit eurot
Ühtekuuluvusfondid
31 miljardit eurot
Seotud sisu
2024. aasta digikümnendi aruanne: Riikide teabelehed
Tutvuge kõigi liikmesriikide edusammudega ja riigipõhiste soovituste väljavõtetega.