Siseministeerium / Estonian Ministry of the Interior

Viimasel ajal kuuleb aina rohkem sõna „elanikkonnakaitse“. Kui suur osa selle tegevustes on Päästeametis siis meie majas veab seda eest elanikkonnakaitse nõunik Priit Laaniste. 😎 Ta on enda 18 ministeeriumis töötamise aasta jooksul olnud kõikide selle valdkonna seaduste tegemise juures, nagu päästeseadus, tuleohutuse seadus, päästeteenistuse seadus ja hädaolukorra seadus. Enda suurima töövõiduna näeb Priit lisarahastust nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu vahenditest, mille abil arendame oma elanikkonnakaitset ja oleme soetanud Eestisse maailmatasemel päästetehnika. Palusime tal enda töölauda veidi tutvustada 👇   🙂 Mis on Sinu kõige olulisemad tööülesanded? Tegelen eelkõige elanikkonnakaitsega seotud strateegiate, õigusloome ja väliskoostööga. Hetkel on päevakajalised teemad varjumine, elanikkonnakaitse reserv, koostöö kohalike omavalitsustega.   🤔 Kuidas toetab Sinu töö Eesti turvatunde loomist? Meie eesmärgiks on kriisikindluse tõstmine, sh elanikkonnakaitse võimekuste tõstmine. Teadmine, et riik ja elanikud on kriisiks valmis, tõstab inimeste turvatunnet ja usku, et me saame koos kriisis hakkama.   😏 Milline on kõige ägedam seik, mis Su töös on ette tulnud? Kõige ägedam on näha oma töö päris tulemusi, mida sageli tuleb pikalt oodata. Näiteks kui taotleme kas riigieelarvest või Euroopa Liidu vahenditest rahastust uue võime arendamiseks, siis see eeldab ministeeriumi tasemel planeerimist ja põhjendamist, sageli ka strateegiate või õigusaktide muutmist, millele järgneb juba ameti tasandil hanke ettevalmistamine ja läbiviimine, koolitused jne. Reaalne võimekus võib tekkida alles mõne aasta pärast, aga kui siis näha, kuidas „õppinud mehed Rootsi riistadega“ valmis on, siis on seda alati uhke tunne vaadata ja mõelda, kuidas see kõik alguse sai.

Meie pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja Hedi Arukase tegeleb nii poliitikakujundamise kui ka meeskonna juhtimisega. Hedil on kaks magistrikraadi, viimane neist muutuste juhtimine ühiskonnas, mille lõpetas cum laude. Lisaks on ta ka  rahvusvaheliselt akrediteeritud coach ning usub siiralt, et ilma meeskonnata tulemusi ei tule 🚒🤝. 🧑🚒📝 Mis on Sinu kõige olulisemad tööülesanded? Minu töölauda iseloomustab teemarohkus. Siit leiab pääste, ennetuse ja ohutusvaldkonnad, 112 ja 1247, merepääste ja elanikkonnakaitse valdkonnad ning vabatahtlus. Teisalt on siin ka poliitikakujundamises möödapääsmatud visioon, eesmärgistamine, analüüs, huvigruppide kaasamine, muutuste juhtimine ja õigusloome. 💼🚨 Kuidas toetab Sinu töö Eesti turvatunde loomist? Ma viin koos oma meeskonnaga ellu tegevusi, mis on vajalikud ja lähtuvad elanikkonna huvidest, sealhulgas aitavad kaasa teadlikkuse ja valmisoleku suurendamisele. Seega tean, et panustame iga päev kodumaa ja meie kõigi turvatunde loomisesse. ✨🗣️Too välja kõige põnevam seik või juhtum, mis Su töös on ette tulnud. Põnevaid seiku on juba omajagu, alates erinevatest kohtumistest kuni väga praktiliste kogemusteni. Näiteks oli väga huvitav, koos Päästeameti peadirektoriga, anda Eesti Vabariigi Presidendile ülevaadet varudest ja arutleda, millised on elanikkonnakaitse suurimad väljakutsed. Samas oli põnev kogeda, mis tunne on merepäästjal täisvarustuses – kuivülikonnas, kiivri ja kinnastega – loksuvates lainetes abi anda. 🧘♂️ Kuidas tööst lõõgastud? Mind maandavad lihtsad asjad – jooksmine ja muusika.

Otsime oma meeskonda tugeva strateegilise mõtlemise ja eestvedamise kogemusega inimest 👥. 💼 Sind ootab ees professionaalne ja teotahteline tiim, kelle roll on seista hea siseturvalisuse valdkonna digitaalse arengu ja teabehalduse kõrge taseme eest. Sinu hooleks on selle tiimi motiveerimine, hea tööõhkkonna ning koostöösuhete hoidmine 🤝. 🚀 Juhina omad Sa julgust, avatud meelt, initsiatiivikust, oled vahetu suhtleja ja oskad erinevaid osapooli tulemuslikult kaasata. Ootame Sinult algatusvõimet ja südikust nii ministeeriumi juhtkonnas kui ka partneritega läbirääkimistel, analüüsivõimet ning järjepidevust eesmärkide saavutamisel. Oma teadmiste ja kogemustega saad aidata kaasa Siseministeeriumi juhtimiskvaliteedi kõrgel tasemel hoidmisele! 👉 Loe pakkumise kohta siit: https://lnkd.in/dJQyyA_H

Reedel toimus Sisekaitseakadeemias politseitöö taktikaline demopäev, kus näitasime koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, miks on oluline uuendada korrakaitseseadust. Osalesid ametnikud, poliitikud ja ajakirjanikud, kellega koostöös soovime leida parimaid lahendusi 👮♂️🤝. Mis demopäeval toimus? 1️⃣ Selgitati ja näitlikustati elektrišokirelva kasutamist ⚡. Selleks mängiti läbi olukord, kus tuli kahjutuks teha noaga inimene. Praeguse korrakaitseseaduse järgi tohib politsei kasutada taserit sama ohtlikus olukorras kui tulirelva. Siiski selle kasutamine tekitab vähem kahjustusi ja võimaldaks ennetada olukordade eskaleerumist selleni, et tekiks alus tulirelva kasutamiseks. 2️⃣ Mängiti läbi massirahutusi 🪧. Kümmekond kumminuiadega varustatud inimest murdis läbi kilpidega politseinike rivist. Politsei alguses erivahendeid ei kasutanud, kuid siis anti osalejatele valida, mida võiks ametnik sellises olukorras eelistada: kummikuule, pneumorelva, nuia või veekahurit 💧. Tänases korrakaitseseaduses pole üheselt selge, millises olukorras võiks neid kasutada. Seaduse muutmise järel saaks politsei kasutada vähem kahjustavat moona ja veekahurit olukorras, kus surmava moonaga tulirelva kasutamine pole proportsionaalne ja vajalik. 3️⃣ Demonstreerisime politseimeditsiini murekohti 🏥. Selleks lõime kujuteldava olukorra, kus tule all olles tuleb kannatanule anda esmaabi. Täna on reguleerimata, milliseid elupäästvaid protseduure võib meditsiinilise eriettevalmistusega politseiametnik teostada. Näiteks on ebaselge, kas on lubatud nahapinda läbistavad protseduurid nagu ventiilpingelise õhkrinna lahendamine, mis võib osutuda elupäästvaks tegevuseks. Seadusemuudatus annaks eriväljaõppega politseiametnikele laiendatud õigused esmaabi andmiseks, sealhulgas ka invasiivsete protseduuride ja ravimite manustamiseks 💉. ⚖️ Planeeritavate muudatustega soovime suurendada inimeste õiguskindlust ja luua kõigi Eesti elanike jaoks turvalisem ühiskond 🛡️. Kui tahad pikemalt lugeda demopäevast, siis kommentaaridest leiad ajakirjanike kogemuslood sellest päevast 📝.

🚨 Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus ehk Koostöös oleme tugevamad! 🚨   Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim osales hiljuti Tallinna strateegiapäeval, kus tegi ettekande riigi ja kohalike omavalitsuste tähtsat rolli kriisideks valmistumisel.   Peamised sõnumid, mis Tuuli ettekandest kõlama jäid, olid: 👉 Koostöö on võtmetähtsusega – elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus nõuab tihedat koostööd riiklike ja kohalike asutuste vahel. Koostöö Siseministeeriumi, Päästeameti, sotsiaal- ja terviseasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike vahel on oluline, sest see aitab suurendada meie inimeste kaitset. 👉 Kohalikud omavalitsused mängivad olulist rolli elanikkonnakaitses, sest just nemad aitavad kriisiolukordades tagada kriitiliste teenuste järjepidevust, avada kerksuskeskusi, planeerida evakuatsioonikohti ning korraldada varjumisvõimalusi. Koostöö kohaliku kogukonna ja võrgustikega, ennetav planeerimine ning kriisiolukorraks valmisolek on võtmetähtsusega iga omavalitsuse tasandil.   💡Kuigi kriisideks valmisolek on miski, millega peaks tegelema järjepidevalt, on Päästeamet | Estonian Rescue Board-i korraldatav elanikkonnakaitse kuu ideaalne võimalus tõsta teadlikkust ja täiendada oma valmisolekut. Koos saame muuta kriisidele vastupanuvõime tugevamaks – igal tasandil ja igas Eesti paigas! Fotod: Raul Mee #TurvatundeLoojad

Kas Sinu soov on aidata inimesi ja olla üks võtmeisikutest elanike turvalisuse tagamisel? 🤝 ✅Tahaksid anda oma panuse ja aidata kujundada elanikkonnakaitse tulevikku? Naudid planeerimist ja orienteerud hästi erinevate teemade sidumisel, oled kohusetundlik ja vaba suhtleja ega kohku õigusaktidega töötamise ees? Kui jah, siis ootame Sind liituma meie meeskonnaga! 🙌 Loe pikemalt kommentaarides olevalt lingilt 👇

🤝Siseministeerium x Õiguskomisjon! 🤝 Ministeeriumi “põhitoodang” on õigusloome ning Riigikogu õiguskomisjon on selles üks olulisemaid partnereid. Sellepärast on oluline aegajalt kokku saada, tööprotsessis olevaid eelnõusid arutada ning edasiste plaanide üle mõtteid vahetada. Aitäh asjaliku kohtumise eest! #turvatundeloojad

8.-9. oktoobril osales Siseministeerium koos partneritega Soomes Helsingis Euroopa Komisjoni algatuse "Single Digital Gateway" (SDG) ehk „Ühtne digivärav“ teemalisel „Europe goes Once-Only - Finland edition“ kohtumisel. SDG algatuse eesmärk on muuhulgas luua üleeuroopaline võimekus jagada inimese soovil oma või oma ettevõtte andmeid talle vajalike asutustega teistes Euroopa Liidu riikides. Lahendus panustab andmete ühekordse küsimise ehk „once-only“ põhimõtte rakendamisse 🔄. 🚀 Miks see meile kasulik oleks? Ikka selleks, et asjaajamine Euroopas oleks peagi sama lihtne kui see praegu juba Eestis on . Eestis ei kujuta me ju ette, et jookseme erinevate asutuste vahel paberdokumendid näpus, mis tõestavad, et meil on omakorda mingi muu dokument kuskil registris olemas. Nüüd liigume, küll tasa ja targu, ka Euroopa Liidus ühtse lahenduse suunas, mis erinevate riikide ametkondadevahelise suhtluse samuti kiiremaks ja inimese jaoks mugavamaks muudaks ⏩. Margit Aus andis teistele EL liikmesriikide esindajatele ülevaate Eesti rahvastikuregistri süsteemiga liitumise eel tekkinud küsimustest ja probleemidest. Probleeme on mitmeid ja erinevas suurusastmes, sest kaasatud riike on palju ja andmed, mida riigiti inimeste kohta kogutakse, erinevad. Samas on kindel, et tänu Margiti tõstatatud olulistele sõlmkohtadele, võetakse need kõigi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös lahendamiseks 🤝. 💡 Seega püsige kuuldel, sest Eesti nügib jälle oma vaiksel, kuid järjekindlal, moel e-innovatsiooni kogu Euroopa Liidus! 🔗 https://lnkd.in/gS3J2JFJ #OnceOnly #EUGoesOnceOnly ----- Riigi Infosüsteemi Amet // Estonian Information System Authority (NCSC-EE), SMIT (IT and Development Centre at the Estonian Ministry of the Interior)

💻 Riik on teinud inimestele ametiasutustega suhtlemise lihtsaks. E-teenuseid tuleb aina juurde, asjaajamine on üha kiirem ja paindlikum. Suhtlemise võimalikkuseks ja kiiruse tagamiseks on äärmiselt oluline õigete kontaktandmete olemasolu rahvastikuregistris. Selle suure registri taga on inimesed ning üks tuntumaid neist on meie alati särav Enel Pungas, kes kogu seda suurt laeva juhib. Kui meedias räägib Enel, miks on oluline enda andmeid registris korras hoida, siis täna palusime tal selgitada, mis ta töölaual igapäevaselt on 👇   🤔 Mis on Sinu kõige olulisemad tööülesanded? Hoida mootorit töös Siseministeeriumi suurimal osakonnal – rahvastiku toimingute osakonnal. Püüan vaadata kaugemale kui hetkel töösolevad ülesanded, viia valdkonda edasi, lükata ellu uusi ideid. 😎 Kuidas toetab Sinu töö Eesti turvatunde loomist? Inimeste elusünduste ja elukoha registreerimine tagab inimesele tema õigused, annab võimaluse teenuste tarbimiseks ja riigis legaalselt viibimiseks. Rahvastikuregister on kogu riigi, sh turvalisuse alustala, mille andmete alusel saab määrata Eesti elanikud ning võimaldada inimestel lihtsamalt ühiskonnas toime tulla. Tunne, et andmed on õiges kohas ja hästi hoitud, tõstab loomulikult ka kõikide turvatunnet. 😏 Too välja kõige huvitavam seik või juhtum, mis Su töös on ette tulnud. Kuna tegeleme ka nimemuutmistega, saatis kunagi üks inimene, kelle soovile me vastu ei tulnud, kingituseks umbes meetripikkuse rämpsust meisterdatud purjeka. Ilma mingi sõnumita. Ega ta uut nime ikka ei saanud, aga meil oli natuke hirmus. 😊 Millised on sinu hobid? Annetan vabatahtlikuna oma aega abipolitseinikuna. Loen nii palju kui võimalik, kas või viis minutit enne magamajäämist, peamiselt ulmet. Suvel ootab tegelemist koduaed. Igapäevaselt tahavad hoolitsemist meie pere koduloomad, kanad. Katsume ka oma suvekodul Setomaal hinge sees hoida. Ja kõige olulisem - minu lastel on lapsed, keda tuuakse vahepeal ka mulle ka armastamiseks.   📸 Fotol räägib Enel Horvaatias meie rahavstikuregistri olemusest.

🔔 11. Teadmistepõhise ehituse konverents tõi kokku ehituseksperdid ja poliitikakujundajad!   8. oktoobril toimus Tallinnas, Swissôtellis 11. Teadmistepõhise ehituse konverents, kus astus üles ka meie elanikkonnakaitse nõunik Priit Laaniste. Priit andis ettekande varjendite ja varjumiskohtade nõuetest ning tõi esile, kui oluline on nende kavandamine juba praegu.   ⚠️ "Kuigi vastav seaduse-eelnõu on väljatöötamisel, kutsun kõiki arendajaid, ehitajaid ja projekteerijaid mõtlema varjendite planeerimisele uutes hoonetes. Samuti julgustan korteriühistuid kaaluma varjumiskohtade loomist olemasolevates ruumides, kuna see on oluline osa meie kõigi kriisivalmidusest ja turvalisusest ning aitab päriselt päästa inimelusid," toonitas Priit.   Lisaks räägiti konverentsil ka Kredexi toetustest korteriühistutele. Neile, kes plaanivad rekonstrueerimistöid, on saadaval 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha, millest saab rohkem lugeda siit: https://lnkd.in/dZz3BWtg.   Tehnilisemate küsimuste hulka kuulus ka varjendi suuruse arvutamine – seda reguleeritakse määruse tasandil ning see sõltub hoone suletud brutopinnast ja selle kasutuse eripärast.   Konverents oli osa rahvusvahelisest teadus-arendusprojektist IFE IP BuildEST, mis tegeleb hoonete renoveerimise ja arendamise väljakutsetega. Seda korraldasid TalTech – Tallinn University of Technology, Kliimaministeerium / Ministry of Climate of Estonia, EKVÜ ja EEL.   📸 Fotode autor: Evert Palmets.