Siseministeerium / Estonian Ministry of the Interior

Suurepärane uudis innovatsiooni ja ohutuse vallas! 🚀 Riigikantselei / Government Office of Estonia avaliku sektori innovatsiooni hanke võitsid Levira ja TalTech – Tallinn University of Technology, kes hakkavad arendama ja testima 5G meediaedastuse lahendust – taskusireeni. See tehnoloogia võimaldab kriitilisi ohuteavitusi edastada nutitelefonidesse isegi siis, kui mobiilivõrk ei tööta või on telefon hääletul režiimil. 📢📱 „Kiire ja täpne ohuteavitus on riikliku julgeoleku oluline osa,“ sõnab Siseministeeriumi nõunik ja taskusireeni projektijuht Kadi Luht-Kallas. Just seetõttu testitakse 5G meediaedastuse potentsiaali, et vajadusel see uuenduslik lahendus kasutusele võtta. Levira ja TalTech viivad läbi ulatuslikke katsetusi, et määrata taskusireeni töökindlus erinevates tingimustes. Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan toob välja, et lahenduse võimekust on juba testitud suurõppusel CREVEX 2023, kus teavitusi edastati edukalt ka ilma mobiililevita. TalTechi kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühma vanemteadur Alar Kuusik lisab, et taskusireeni projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus- ja arendustegevus aitab tugevdada Eesti riiklikku ohuteavituse süsteemi ning tuua turule uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Eesti on maailmas esimeste seas, kes sellist tehnoloogiat katsetab – see avab ka olulisi ekspordivõimalusi. Kui projekt osutub edukaks, saab riiklik ohuteavitussüsteem uue taseme, pakkudes kiiret, täpset ja usaldusväärset kriisiinfot kõigile elanikele. 🌍🔔 Mis te arvate – kas näete sellel tehnoloogial potentsiaali parandada ohutust ja valmisolekut kriisiolukordadeks? Jagage oma mõtteid! 👇 https://lnkd.in/dGavTmzk

🔎 Otsime oma meeskonda õigusnõunikku! Kas oled rõõmsameelne, taiplik ja kohusetundlik? Kas Sind iseloomustavad hea suhtlemisoskus, analüüsivõime ning sihikindlus? Kui jah, siis võib see olla Sinu unistuste võimalus! Meie ootused: ⚖️ Initsiatiivikus ja südikus – nii juhtkonna kui ka partneritega läbirääkimistel ⚖️Hea suhtlemisoskus ja argumenteerimisvõime ⚖️ Võime analüüsida, algatada ja viia ellu olulisi õiguslikke lahendusi ⚖️ Soov kujundada Siseministeeriumi õigusloomet ja panustada siseturvalisusesse Meie õigusosakond on täis töökasid, asjatundlikke ja sõbralikke inimesi. Siin toetatakse üksteist, jagatakse teadmisi ning ei puudu ka hea huumorimeel. 📢 Kui tundsid end ära, siis ootame Sind kandideerima! Loe rohkem kommentaarides olevast lingist. ⬇️

🎖President Alar Karis tunnustab iseseisvuspäeva eel meie piirivalve- ja rändeosakonna juhti Janek Mägi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga silmapaistva töö eest piirivalve valdkonnas. Janek on väljapaistev piirivalveohvitser, kes on Eesti riiki teeninud juba üle 30 aasta ja taganud meie turvalisust teenistuskohtadel nii põllul kui kabinettides. Lisaks piirivalve edendamisele on Janek osav teemades alates migratsioonist kuni ID-kaardi ja passi välja andmiseni. Oma majas näeme Janeki silmapaistvate saavutustena õlitatult töötavat meeskonda, laitmatut teemade selgitamist meedias ning kindlustunnet, et Eesti huvid on kaitstud. 💬 „Mina tahaks eelkõige tänada oma praegust suurepärast meeskonda, toetavat juhtkonda ning kõiki toredaid koostööpartnereiid - praegu ja minevikus. Mõnes mõttes on natuke kurb, et teenetemärk antakse ühele inimesele, jääb justkui mulje, et tänapäeval on võimalik kõik teha üksi. Aga ei ole, üksi ei purjeta kaugele!“ ütles Janek pärast tunnustuse saamist. Janekit on varasemalt tubli töö eest korduvalt tunnustatud, seal hulgas Siseministeeriumi kolleegipreemiaga. Möödunud aastal pälvis Janek Välisministeeriumi III klassi teeneteristi. Sellega märgiti ära tema eriti tulemuslik Eesti seisukohtade kaitsmine Euroopa Liidus. Täname Janekit oma valdkonna juhtimise eest läbi viimaste aastate kriiside. 🙏

Meie nõunik Ain Peil korraldas hiljuti Eesti ja Läti narkoekseprtide võrgustiku kohtumise Riias, et tõhustada kahe riigi ametkondade koostööd narkovastase võitluse ja rahvatervise valdkondades. Nii hea meel on näha, et meie inimesed teevad tõesti südamega enda tööd ning astuvad lisasamme, et ühiskonnas muutust luua 👏 Loe altpoolt, kuidas neil läks 👇

Hiljuti külastas siseminister Lauri Läänemets koos Eesti delegatsiooniga Rootsit, kus toimusid sisulised kohtumised justiitsminister Gunnar Strömmeri, tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohliniga ning Rootsi ametkondade esindajatega. Arutelud kinnitasid, et kahe riigi julgeolekupilt on sarnane ning tihedam koostöö sisejulgeoleku ja kriisivalmiduse küsimustes on vajalik ja kasulik mõlemale poolele. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasiku sõnul seob Eestit ja Rootsit lisaks ühisele ajaloole ka sarnased mured ja ohutaju, mistõttu nenditi kohtumisel, et sisejulgeoleku ja turvalisuse koostööd tuleb märkimisväärselt tihendada: „Meil on üksteiselt palju õppida – Eestil on rohkem kogemusi Venemaa mõjutustegevuse tõrjumisel, samas kui Rootsil on pikaajaline praktika äärmusluse ja terrorismivastases tegevuses ning elanikkonnakaitses. Lisaks peame seljad kokku panema veealuse taristu kaitsel ja intsidentidele ühetaolisel reageerimisel." Meie pääste ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim märkis, et lisaks valmisolekule tihendada koostööd merejulgeolekus kinnitasid Rootsi esindajad sama ka elanikkonnakaitses. „ Sarnaselt Eestile on Rootsi elanikkonnakaitses toimumas olulisi arenguid, kus põhifookus on elanike kaitsmine sõjalise ohu korral. Näiteks väärib erilist tähelepanu Rootsi ajateenistuse süsteem, mis seotud tsiviilkaitsega. Leppisime kokku, et lähiajal korraldame ühise arutelu piiriülese massilise inimeste liikumisega seotud tegevuste koordineerimiseks ja ühise planeerimise algatamiseks.“ 🤝 Kokkuvõttes saab öelda, et visiit oli igati edukas ning koostöö süvendamine kõikide eeltoodud teemade raames on oluline samm regiooni julgeoleku tugevdamisel.

Töötame Siseministeeriumis selle nimel, et Eestis oleks tagatud nii usuvabadus ✝️, julgeolek 🛡️ kui elanikkonnakaitse 🚨 Eile said need teemad ühendatud, kui head kolleegid Erik Salumäe ja Ringo Ringvee usuasjade osakonnast ja elanikkonnakaitse nõunik Marti Magnus olid külas Eesti Kirikute Nõukogus. 💬Erik Salumäe ja Ringo Ringvee rääkisid, milliseid muudatusi toovad usuellu kaasa eile valitsuse heakskiidu saanud kirikute ja koguduste seaduse muudatused. Oleme heade partneritega ühel meelel, et välistatud peab olema usuorganisatsioonide ärakasutamine vaenu või vägivalla õhutamiseks. Usklikud peavad saama Jumalat teenida ilma ohuta sattuda vaenulike jõudude mõjutuse alla. 💬Marti Magnus, kes rääkis elanikkonnakaitsest, sõnas, et kogudustel on oluline roll nii elanikkonnakaitses, kui ka vältimatus sotsiaalabis 🤝. „Nad saavad panustada varjumis- ja evakuatsioonikohtade pakkumise ning hingehoiu korraldamisega. Samuti on neil tähtis osa riski- ja kriisikommunikatsiooni edendamisel, aidates tagada, et vajalik teave jõuaks õigete sihtrühmadeni. Selle kõige juures on kriitilise tähtsusega nende koostöö Päästeameti ja Sotsiaalministeeriumiga, kelle vastutusalasse eelmainitud teemad kuuluvad. Siiski on äärmiselt oluline, et kogudused oleksid ka ise kriisideks valmis – see tähendab toimivate kriisiplaanide koostamist ja toimepidevuse tagamist,“ ütles Magnus. Eesti Kirikute Nõukogu valis järgmiseks kolmeks aastaks juhatuse ja otsustas, et tööd jätkavad senised liikmed. Presidendina jätkab peapiiskop Urmas Viilma, asepresidendina piiskop Philippe Jourdan ja teine asepresident on pastor Erki Tamm. Soovime jõudu valitud teel! 🌟

Meie nõunikud Marju Aibast ja Barbara Haage, kelle südameteemaks on lähisuhtevägivald, uurisid kolleegidega, kuidas Baltimaad rakendavad viibimiskeeldu, sest soovime meie korrakaitseseadust selles osas muuta. 📃 Täna saab Eestis lähisuhtevägivalla juhtumite korral viibimiskeeldu kehtestada, kui esineb kas vahetu oht isiku elule või tervisele või esineb vähemalt kõrgendatud ohu kahtlus ehk ohu kahtlus isiku elu suhtes, kuid mitte siis, kui on ohukahtlus isiku tervisele. Seda ainult 12. tunniks ja pikemalt vaid vastava ametniku eriloal. Teame, et see ei ole piisav, et tagada igakülgselt vägivallaohvrite kaitset. Pikema viibimiskeelu kohaldamine on keerukas ja 12 tunnine viibimiskeeld on liiga lühike, et võimaldada ohvril leida piisavat abi, sh et saada kohtult vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. „Leedus saab viibimiskeeldu kohaldada 15 päevaks, kusjuures 15 päeva on fikseeritud, seda ei saa lühemaks teha ei ohvri ega kuriteo toimepanija poolt. Lätis on aga viibimiskeeldu võimalik rakendada kuni 8 päeva. Mõlema riigi puhul kehtib trahv viibimiskeelu rikkumise eest. Kohtumisel selgitasid mõlemad riigi esindajad, kuidas ja miks nad oma viibimiskeelu praktikaid veel üsna hiljuti muutusid, kuidas see praktikas välja näeb ning milline on olnud selle kasutamise statistika,“ rääkis Barbara pärast kohtumist Barbara ja Marju koostavad 2025 aastal eelnõu korrakaitseseaduse muudatustega, et pakkuda abi lähisuhtevägivalla ohvritele. 🙏 👉 Meie nõunikega olid kaasas ka kolleegid Politsei- ja Piirivalveametist, Estonian Social Insurance Board (Sotsiaalkindlustusamet), Prokuratuur / The Prosecutor´s Office of the Republic of Estonia, Justiits- ja Digiministeeriumist ning Sotsiaalministeerium / Ministry of Social Affairs of Estonia.

Meie nõunik Mati Ombler on kaks aastat juhtinud töörühma, mille tulemusena pandi kokku ettepanekud, kuidas ära võtta kurjategijatelt iga viimne kui sent teadasaadud kriminaalsest tulust, olgu see teenitud korruptsiooniga, narkoäriga või Venemaaga äri ajamisel sanktsioone rikkudes. 💰 Ta rääkis sellest ka Eesti Ekspressile. Loo leiad kommentaarides olevalt lingilt 👇

Kersti on ehtne näide, kuidas meie majas saab tõesti erinevatel positsioonidel uusi asju õppida. Ta liitus meiega kuus aastat tagasi kodanikuühiskonna valdkonna nõunikuna. Sealt liikus kommunikatsiooniosakonda ning tänaseks on tema huvi õppida omal nahal tundma siseturvalisuse erinevaid valdkondi viinud ta aastaks rahvastiku toimingute osakonda, et anda oma panus rahvastikuregistri arendustesse. Palusime tal rääkida, mis ta siis täna teeb 👇 📃 Mis on Sinu kõige olulisemad tööülesanded? Rahvastiku registri arenduse talituse juhatajana on minu kõige olulisem ülesanne hoida oma tiim särasilmsete ja motiveeritutena, et neil oleks ideid ja tahtmist mõelda kastist välja ning panustada 110% rahvastikuregistri arendamisesse. Ainult veerev kivi ei sammaldu, mistõttu ei saa rahvastikuregister, mis on kogu Eesti e-riigi süda ja millel põhinevad pea kõik e-teenused meie riigis, hetkekski paigalseisu lubada. Pidevat arengut saab luua aga vaid see, kes oma tööd kire ja täieliku pühendumusega teeb. 🔐 Kuidas toetab Sinu töö Eesti turvatunde loomist? Kodanike turvatunnet mõjutab oluliselt nende isiklik kogemus ja kokkupuude oma riigiga. Rahvastikuregistril on siin suur roll, et muuta inimeste suhtlus oma riigi ja kohaliku omavalitsusega lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Pingutame tiimiga iga päev, et arendada ja täiustada rahvastikuregistrit ja sellega seotud e-teenuseid nii, et tagada jätkuvalt kõigi meie hoolde antud andmete turvalisus, õigsus ja kättesaadavus. Me ei kujuta keegi enam ette aega, kus peaks seisma ühe ametniku ukse taga, et saada kinnitus paberile, millega minna omakorda teise ametniku juurde. Just see on aga paljudes riikides, ka läänelikes Euroopa riikides, ikka veel tavapärane. ☺️ Too välja kõige ägedam seik või juhtum, mis Su töös on ette tulnud. Uue e-teenuse sünd on võrreldav natukene nagu lapse sünniga. See vajab palju ettevalmistusi, kannab endas omajagu hirme, kuid on alati seotud suurte lootuste ja ootustega. Nagu laps, muudab ka iga uus e-teenus maailma natuke paremaks. Kui palju täpselt, sõltub igast konkreetsest teenusest. Viimati sain olla nn e-lahutuse ämmaemandaks. Usun, et see muudab inimestele lahutusprotsessi, mis on sageli emotsionaalselt raske, pisutki kergemaks ning jätab rohkem aega tegeleda sellega, mis tol ajahetkel oluline. 🏃 Kuidas tööst lõõgastud? Panustan jõudumööda vabatahtlikuna erinevatesse kodanikuühiskonna projektidesse ning käin pea iga päev intervalltrennis. 👉 Tutvustame meie inimesi ja nende tegemisi, et näidata eri valdkondi, millega meie kõigi turvatunde loomisel ja tagamisel igapäevaselt tegeleme. Loe kommentaaridest Turvalisuse päevast, mille Kersti 2023. aastal ellu kutsus 👇

✨ Innovatsioon Siseministeeriumis. Tulevik on kohal!✨ 2024. aasta oli meile kõigile inspireeriv ja edumeelne ning kogu meie valitsemisala väärib kiitust oma panuse eest innovatsiooni edendamisel. Oleme uhked, et meie algatusi on märganud ja esile tõstnud ka Riigikantselei. 🙌 Siin on mõned meie suurimad käimasolevad projektid: 🔹 „Uue põlvkonna 112“ – viime hädaabinumbrile helistamise uuele tasemele. Videokõnede võimekuse lisandumine teeb 112 ligipääsetavaks muuhulgas ka vaegkuuljatele, liitpuudega inimestele, võõrkeelsele sihtgrupile kui vägivalla ohvriks langenutele. Ühtlasi annab selle funktsionaalsuse lisandumine nö „silmad“ Häirekeskusele, mille abil saab paremini hinnata väljakutse raskusastet. Reaalaja tekstiedastus (ehk RTT) on abiks näiteks juhtudel, kui taustamüra on nii kõva, et heli ei pruugi kosta (innovatsiooniprojekt kestab aastani 2026); 🔹 „Autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis“ – PPA jätkab autonoomse mehitamata õhusõiduki süsteemi arendamisega, mis hakkaks reageerima erinevatele sündmustele, näiteks liiklusõnnetused, kus puuduvad inimkannatanud (innovatsiooniprojekt kestab aastani 2027); 🔹 „Taskusireen – 5G meediaedastus ohuteavituses“ – Siseministeeriumis jätkame innovaatilise ohuteavituse edastamise arendamisega, mille abil jõuab ohuteavitus hetkega saaja nutitelefoni ja annab kiiret reageerimist vajavast ohust märku nii heli-, valguse kui ka vibratsiooniga. Seda isegi juhul, kui telefon on lülitatud vaiksele režiimile või mobiilside operaatori võrk ei toimi (innovatsiooniprojekt kestab aastani 2027). Täname kõiki, kes nende projektide edusse panustasid! 🚀