Srebrenica
| Srebrenica | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 527 km²  | |
|
| |
| Koordinaadid: 44° 6′ N, 19° 18′ E | |
  |
Srebrenica on linn Bosnia ja Hertsegoviina idaosas Serblaste Vabariigis, Srebrenica valla keskus.
Piirkond on traditsiooniliselt olnud muslimite (bosnjakkide) enklaav keset serblaste ülekaaluga piirkondi. 1991. aastal elas linnas 5746 inimest, neist bosnialasi 3673 (63,92%), serblasi 1632 (28,4%), jugoslaavlasi 328 (5,7%), horvaate 34 (0,59%) ja muid rahvusi 79 (1,39%).
Bosnia sõja ajal (1992–1995) toimusid piirkonnas ägedad lahingud. Moslemite külad Srebrenica lähedal olid serblaste sagedaste sõjaliste rünnakute sihtmärgid. Rünnakute hulka kuulusid kuulipildujatuli, snaiprite rünnakud ja mõnikord õhurünnakud. Ükshaaval vallutasid serblased Srebrenica-lähedased külad, ajasid elanikud minema või tapsid nad ja hävitasid majad, et nad tagasi ei saaks tulla. Srebrenicat tulistati samuti iga päev.
1993. aastal kuulutas ÜRO Srebrenica kaitsealuseks piirkonnaks, kuid 1995 vallutasid selle Serblaste Vabariigi väed. Srebrenica massimõrva käigus hukati üle 8000 võitluseas (17–55-aastast) meessoost bosnjakki. Seda peetakse kõige ohvriterohkemaks veresaunaks Euroopas pärast teist maailmasõda. Veresauna eest vastutas Ratko Mladić, kes suutis ennast aastaid võimude eest varjata, aga Serbia julgeolekutöötajad said ta 2011. aastal kätte[1] ja ta oli Haagis kohtu all.