Mine sisu juurde

Valgevene ladina tähestik

Allikas: Vikipeedia
1911. aastal Vilniuses ilmunud Romuald Ziemkieviči łacinka's kirjutatud teos
Valgevenekeelne kirjandus-, kunsti- ja ühiskondlik-poliitiline almanahh Маладая Беларусь ilmus Peterburis aastatel 1912–1213. Seda trükiti üheaegselt kürillitsas ja łacinka's (Maładaja Biełaruś)
Branisłaŭ Taraškieviči "Biełaruskaja hramatyka dla škoł", kuuenda väljaande kaas, 1931
2011. aastal Minskis ilmus teatriafišš, millel Janka Kupała Akadeemilise Rahvusteatri lavastust reklaamiv tekst oli łacinka's
Podlaasia vojevoodkonnas Mostowlanys on püstitatud Kastuś Kalinoŭskile mälestussammas, millel tekst on kahes keeles: poola ja valgevene ladinas (łacinka's)

Valgevene ladina tähestik, tuntud ka kui łacinka (valgevene kürillitsas беларускі лацінскі алфавіт, лацінка; valgevene ladinas biełaruski łacinski ałfavit, łacinka) on ladinakirjaline tähestik valgevene keele jaoks.

Valgevene ladina tähestik sarnaneb sorbi tähestikuga, kuid sisaldab ka poola ja tšehhi tähestiku tunnuseid.

Valgevene ladina tähestikku kasutati Valgevene aladel 16. sajandist kuni 1930. aastateni. 1918. aastal ilmus Vilniuses Branisłaŭ Taraškieviči Valgevene keele grammatika kooliõpik nii kürillitsas kui ka ladina kirjaviisis ("Biełaruskaja hramatyka dla škoł").

Saksamaa poolt 1940. aastatel okupeeritud Valgevene aladel kasutati łacinka't ainsa valgevene keele ametliku kirjana.

Tänapäeval kasutatakse valgevene keeles põhiliselt kürillilist kirja. Łacinka't pruugitakse vähe. Vahel võib leida teatriafišše łacinka's (näiteks Janka Kupała Akadeemilise Rahvusteatri lavastuse "Vykradańnie Eŭropy, albo Teatr Uršuli Radzivił" (’Euroopa röövimine ehk Uršula Radziviłi teater’) afišš Minskis 2011. aastal). Valgevene kirjanikelt on ilmunud üksikuid teoseid łacinka's[1].

A a B b C c Ć ć Č č D d Dz dz Dź dź
Dž dž E e F f G g H h Ch ch I i J j
K k L l Ł ł M m N n Ń ń O o P p
R r S s Ś ś Š š T t U u Ŭ ŭ V v
Y y Z z Ź ź Ž ž
  • Täishäälikud[2]: a, e, i, o, u, y
  • Kaashäälikud[2]: b, c, ć, č, d, (dž, dz) f, g, h, j, k, l, ł, m, n, ń, p, r, s, ś, š, t, ŭ, v, z, ź, ž

Kürillitsa ja łacinka vastavustabel

[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool on äratoodud valgevene kürillitsa tähed ja neile vastavad tähed (täheühendid) łacinka's.[2]

Kürillitsa >> Łacinka
а a
б b
в v
г h / g¹
д d
дз dz / dź²
дж
е je / ie / e³
ё jo / io / o³
ж ž
з z / ź²
і i
й j
к k
л ł / l
м m
н n / ń²
о o
п p
р r
с s / ś²
т t
у u
ў ŭ
ф f
х ch
ц c
ч č
ш š
ы y
ь
э e
ю ju / iu / u³
я ja / ia / a³
' ülakoma ei kasutata

Märkused

¹ Esimene variant helilise velaarse frikatiivi [г] märkimiseks; teine variant (harvaesinev) sulghääliku [ґ] tähistamiseks

² Esimene variant kui дз, з, н, с järel puudub ь; teine variant kui ь järgneb

³ Esimene variant sõna alguses, täishääliku ees, samuti ў ja ь järel; teine variant kaashääliku järel (välja arvatud ў ja л); kolmas variant л järel

Esimene variant sõna lõpus ja enne а, о, у, ы, э; teine variant enne ь, е, ё, ю, я, і

Valik isiku- ja kohanimesid łacinka's

[muuda | muuda lähteteksti]

Märkus: Sulgudes on taraškievica'st konverteeritud łacinka'sse

  • Эстонія >> Estonija
  • Талін >> Talin
  • Еўропа >> Jeŭropa (Eŭropa)
  • Беларусь >> Biełaruś
  • Мінск >> Minsk (Miensk)
  • Гомель >> Homiel
  • Віцебск >> Viciebsk
  • Хатынь >> Chatyń
  • Полацк >> Połack (Połacak)
  • Слуцк >> Słuck (Słucak)

Łacinka ja Vikipeedia

[muuda | muuda lähteteksti]

Ladina kirjaviisi kasutavatest Vikipeedia keeleversioonidest on kaks sellist, mis kasutavad Valgevene isiku- ja kohanimede kirjutamisel łacinka't (eesti- ja võrukeelne).

Valgevenekeelne Vikipeedia (łacinka)

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta novembris hakati looma łacinka'l põhinevat Valgevene vikipeediat (Biełaruskaja Wikipedyja łacinkaj). Artiklite alustekstid võeti valgevenekeelsest taraškievica vikipeediast, mis konverteeriti łacinka'sse. Esimene artikkel, mis avaldati, oli "Łacinka".[3]

Esialgu asub see projekt suhtlusvõrgustiku VKontakte platvormil.[3]

2022. aasta lõpu seisuga on projekt soikunud.[3]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  翻译: