(1)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile „Digitaalne Euroopa“ (edaspidi „programm“) aastateks 2021–2027 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (4) punkti 18 tähenduses.

(2)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (5) (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(3)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (6) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(4)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja nende aluseks olevad kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest, isegi kui need rakendati ja kanti enne toetustaotluse esitamist.

(5)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (7) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (8) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (9) ja (EL) 2017/1939 (10) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (11) ja esitada süüdistusi.

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (12) võivad ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused saada rahalisi vahendeid, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjakohane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Komisjon peaks tegema seiret nende programmis osalemise tõhususe üle ja seda korrapäraselt hindama.

(7)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (13) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, mis vastab olemasolevatele vajadustele ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (14) vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat töökoormust ja ülereguleerimist, ning võttes arvesse digivaldkonna mõõte- ja võrdlusraamistikke. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(8)

Programm peaks tagama liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide ülima läbipaistvuse ja vastutuse, pidades silmas nende panust liidu eesmärkide saavutamisse nii esialgsete ootuste kui ka lõpptulemuste osas.

(9)

2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes märgiti, et liidul on vaja investeerida majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et säilitada ja parandada Euroopa konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning elukvaliteeti ja sotsiaalset struktuuri. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Selleks et saaksime neid võimalusi ära kasutada, tuleb esmalt ühiselt käsitleda mõningaid digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ning vaadata läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.

(10)

Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peaks kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega, hõlmates selliseid küsimusi nagu tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogia (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse kõrge taseme täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning digitaalõiguste, põhiõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks tehisintellekti suhtes võetava Euroopa käsitlusviisi ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada liidul uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

(11)

Tugeva Euroopa digimajanduse ja -ühiskonna loomist tõhustaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodud Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972 (15) kehtestatud Euroopa elektroonilise side seadustiku nõuetekohane rakendamine.

(12)

Komisjon, võttes arvesse uue mitmeaastase finantsraamistiku valikuid, visandas oma 14. veebruari 2018. aasta teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks jõudsalt liikuda aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm aitaks kindlustada Euroopa juhtpositsiooni superandmetöötluse, järgmise põlvkonna interneti, tehisintellekti, robootika ja suurandmete vallas. See suurendaks Euroopa tööstuse ja ettevõtja konkurentsivõimet digimajanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappuse ületamisele ja kõrvaldamisele kogu liidus, nii et kodanikel oleksid digitehnoloogiale üleminekuga toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised.

(13)

Komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ käsitletakse uut meedet, millega astutakse oluline samm liidu ühise andmeruumi suunas – see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid ning nendega seotud innovatsiooni.

(14)

Programmi üldeesmärgid peaksid olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu kodanikele ja ettevõtjatele kogu liidus, kaasa arvatud liidu äärepoolseimates ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Programm tuleks jagada järgmiseks viieks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus; tehisintellekt; küberturvalisus ja usaldus; kõrgtasemel digioskused ning digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis peamistes poliitikavaldkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike poliitikameetmete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada tugevam koostoime. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja majanduse vastupanuvõimet.

(15)

Kõnealused viis erieesmärki on küll eraldiseisvad, kuid üksteisest sõltuvad. Näiteks on tehisintellekti usaldusväärsuseks vaja küberturvalisust, kõrgjõudlusega andmetöötluse alane võimekus on ülimalt tähtis tehisintellektiga seotud õppimise toetamisel ning kõik kolm võimekuse liiki eeldavad kõrgtasemel digioskusi. Kuigi programmi raames võetavad üksikmeetmed on seotud ühe konkreetse erieesmärgiga, ei tohiks eesmärke vaadelda eraldiseisvatena, vaid pigem koos sidusa paketi tuumana.

(16)

Toetada tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes kavatsevad oma tootmisprotsessides digitehnoloogiale üle minna. Selline toetus võimaldaks VKEdel toetada ressursside tõhusa kasutamise kaudu Euroopa majanduskasvu.

(17)

Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, eriti VKEsid ja muid kuni 3 000 töötajaga ettevõtteid (keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted), avaliku sektori asutusi ja akadeemilisi asutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Selleks et teha selgelt vahet digitaalse innovatsiooni keskustel, mis vastavad programmi raames kehtestatavatele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, ja digitaalse innovatsiooni keskustel, mis on loodud komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine – Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ alusel ja mida rahastatakse muudest allikatest, tuleks programmi alusel rahastatavad keskused nimetada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteks. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustest peaksid saama juurdepääsupunktid kõige uuemale digivõimekusele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle peaksid nad pakkuma toetust kõrgtasemel digioskuste vallas, nagu näiteks koordineerides haridusasutustega töötajatele lühiajalise koolituse ja tudengitele praktika pakkumist. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik peaks tagama kogu Euroopas suure geograafilise katvuse ning toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(18)

Programmi esimesel aastal tuleks avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus luua Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrgustik, kuhu kuuluksid liikmesriikide määratud üksused. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kandidaate kooskõlas oma riigisiseste menetluste ning riigisiseste haldus- ja institutsiooniliste struktuuridega. Komisjon peaks enne liikmesriigi territooriumil Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist võtma võimalikult suurel määral arvesse selle liikmesriigi arvamust. Liikmesriigid võiksid avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus määrata kandidaatideks üksused, kes juba täidavad digitaalse innovatsiooni keskuste ülesandeid Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse raames. Komisjonil peaks olema õigus kaasata valikuprotsessi sõltumatud väliseksperdid. Komisjon ja liikmesriigid peaksid liidu ja riigi tasandil vältima pädevuse ja ülesannete mittevajalikku dubleerimist. Seetõttu tuleks keskuste määramisel ning nende tegevuse ja koosseisu kindlaksmääramisel võimaldada piisavat paindlikkust. Selleks et tagada kogu Euroopas suur geograafiline katvus ning tehnoloogiate ja sektorite katvuse tasakaal, võidakse võrgustikku edaspidi avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus laiendada.

(19)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid arendama piisavat koostoimet asjakohaste meetmetega, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (16) kohaselt loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) või muudest teadusuuringute ja innovatsiooni programmidest, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, eelkõige selle teadmus- ja innovatsioonikogukondadega, ning ka olemasolevate võrgustike nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik (Entreprise Europe Network) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (17) kohaselt loodud programmi „InvestEU“ nõustamiskeskus.

(20)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid toimima vahendajana, et tuua kokku tööstused, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogilisi lahendusi, ning ettevõtjad, eelkõige iduettevõtjad ja VKEd, kellel on olemas turukõlblikud lahendused.

(21)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks võib valida õigussubjektide konsortsiumi vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c, mis võimaldab üksustel, millel kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, osaleda toetuse andmise menetluses, tingimusel et nende esindajad on volitatud võtma üksuste nimel juriidilisi kohustusi ja et üksused pakuvad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud.

(22)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel peaks olema lubatud vastu võtta toetusi liikmesriikidelt ja osalevatelt kolmandatelt riikidelt, sealhulgas liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide ametiasutustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või asutustelt ning erasektorilt, eelkõige Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste liikmetelt, aktsionäridelt või partneritelt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel peaks samuti olema lubatud kasutada oma varadest ja tegevusest saadud tulusid, annakuid, annetusi ja eraisikutelt saadud osamakseid ning rahastust programmist ja muudest liidu programmidest, muu hulgas toetuste vormis.

(23)

Programmi tuleks rakendada oluliste digivõimekuse vormide tõhustamise ja nende kasutamist laiendavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori poolset kaasrahastamist. Kaasrahastamise määr tuleks kehtestada tööprogrammis. Erandina üldreeglist, peaks olema võimalik katta liidu rahastamisega kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. Eelkõige tuleks selliseks rahastamiseks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.

(24)

Programmi poliitikaeesmärke tuleks täita ka määrusega (EL) 2021/523 loodud programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kaudu.

(25)

Programmi meetmeid tuleks kasutada liidu digivõimekuse täiendavaks parandamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(26)

Selleks et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada programmi komponentide vahel koostoime, peaks olema võimalik rakendada iga erieesmärki kõigi finantsmääruse kohaselt kasutada olevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleb kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist. Lisaks on komisjonil lubatud teha iga-aastase eelarvemenetluse kontekstis ja kooskõlas finantsmäärusega ettepanek kõrvale kalduda käesolevas määruses sätestatud soovituslikest summadest eelkõige uutele arengusuundumustele ja vajadustele, näiteks uutele tehnoloogiatele reageerimiseks.

(27)

Selleks et tagada rahaliste vahendite tõhus jaotamine liidu eelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevustega; samas tuleks püüda saavutada kooskõla, vastastikune täiendavus ja koostoime rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi. Ehkki asjakohased tööprogrammid tagavad järjepidevuse eelarve otsese täitmise ja eelarve kaudse täitmise raames rakendatavate meetmete puhul, tuleks selleks, et tagada ka eelarve otsese täitmise ja eelarve kaudse täitmise käigus eraldatavate rahaliste vahendite ning eelarve jagatud täitmisel hallatavate rahaliste vahendite järjepidevus ja vastastikune täiendavus, sisse seada komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vaheline koostöö, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid aastateks 2021–2027) (edaspidi „ühissätete määrus 2021–2027“) kohaldatavaid sätteid.

(28)

Liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse võimekus ja sellega seotud andmetöötlus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja üldisemalt avalikku huvi pakkuvates valdkondades, et kasutada ära ainulaadseid võimalusi, mida pakuvad superarvutid ühiskonnale näiteks tervise, keskkonna ja julgeoleku valdkonnas ning samuti tööstuse, eelkõige VKEde konkurentsivõime seisukohast. Maailmatasemel superarvutite omandamine kindlustaks liidu tarnesüsteemi ning aitaks juurutada simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide valmistamise teenuseid ning tagaks samal ajal kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi, mis on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega.

(29)

Euroopa Parlament ja nõukogu avaldasid toetust liidu sekkumisele kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas. Lisaks kirjutasid 22 liikmesriiki 2017. ja 2018. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile, st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu liidus kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.

(30)

Nagu rõhutati mõjuhinnangus, mis on lisatud komisjoni ettepanekule nõukogu määruse kohta, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, et saavutada erieesmärki „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima liidu ja riikide strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning samuti teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve. Lisaks hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused nõukogu määruse (EL) 2018/1488 (18) tähenduses pakkuma tööstusele, sealhulgas VKEdele ja iduettevõtjatele, teadusringkondadele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(31)

Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse, teenuste kui avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekul. Tehastes, süvameretöödel, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on jõudnud katseetapist edasi reaalsete tervise- ja keskkonnavaldkonna rakendusteni. Kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused põhinevad masinõppel. Selleks et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on Euroopa jaoks oluline ühendada jõud kõigil tasanditel. Liikmesriigid on seda tunnistanud, olles võtnud konkreetseid kohustusi koostööks koordineeritud tegevuskava raames.

(32)

Algoritmikogud võivad hõlmata suurt hulka algoritme, sealhulgas lihtsaid lahendusi, nagu klassifitseerimise algoritmid, neurovõrgu algoritmid ja kavandamise või lahenduse otsimise algoritmid. Need võivad hõlmata ka keerukamaid lahendusi, nagu näiteks kõnetuvastusalgoritmid, sellistesse autonoomsetesse seadmetesse nagu droonid või isejuhtivad autod integreeritud navigatsioonialgoritmid ja robotitesse paigaldatud tehisintellekti algoritmid, mis võimaldavad neil oma keskkonnaga suhelda ja sellega kohanduda. Algoritmikogud tuleks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel teha kõigile kergesti kättesaadavateks.

(33)

Euroopa Parlament juhtis oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta tähelepanu mõjule, mida avaldab keelebarjäär tööstusele ja tööstuse digitaliseerimisele. Selles kontekstis on väga oluline arendada suuremahulisi tehisintellektipõhiseid keeletehnoloogiaid, nagu automaattõlge, kõnetuvastus, suurandmete tekstianalüüs ning dialoogi- ja küsimustele vastamise süsteemid, et kaitsta keelelist mitmekesisust, tagada kaasatus ning võimaldada inimestevahelist ning inimeste ja masinate vahelist suhtlemist.

(34)

Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutajasõbralikud, vaikimisi õigusnormidega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eelkõige toodete ja teenuste kvaliteedi kohta.

(35)

Suuremahuliste andmestike ning katse- ja eksperimenteerimistaristu kättesaadavus on tehisintellekti, sealhulgas keeletehnoloogiate arendamise jaoks äärmiselt oluline.

(36)

Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta, kui oluline on, et Euroopal oleks küberturvalisuse küsimuses ühtne käsitlusviis, ning tunnistas vajadust parandada teadlikkust. Ta pidas kübervastupidavusvõimet, samuti lõimturbe ja -privaatsuse ning nende vaikesätete rakendamist ettevõtete juhtide ning Euroopa ja liikmesriikide tööstusjulgeoleku poliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.

(37)

Küberturvalisus on katsumus kogu liidule ning sellega ei saa tegeleda üksnes liikmesriikide algatuste raames. Euroopa küberturvalisuse võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks võimeline kaitsma oma kodanikke, haldusasutusi ja ettevõtjaid küberohtude eest. Lisaks peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad andmesideühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Selline kaitse tuleks saavutada koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse võimekust, tagades nende projektide vahelise koordineerimise ja uusimate küberturvalisuse lahenduste, kaasa arvatud kahesuguse kasutusega projektide, teenuste, pädevuste ja rakenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

(38)

2017. aasta septembris esitas komisjon algatuste paketi, milles kirjeldati liidu terviklikku küberturvalisuse käsitlusviisi, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust. See pakett hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/881 (19).

(39)

Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldus. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digiidentiteet, krüptograafia ja sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervis ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

(40)

Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab liit digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.

(41)

Oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles jätkama tööd 2017. aasta novembris Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel välja kuulutatud teemadega, sh Euroopa sotsiaalõiguste sammas, haridus ja koolitus ning uue Euroopa oskuste tegevuskava rakendamine. Ühtlasi palus Euroopa Ülemkogu komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel analüüsida võimalikke meetmeid, mis käsitlevad digitaliseerimise, küberturvalisuse, meediapädevuse ja tehisintellekti oskustega seotud väljakutseid ning vajadust võtta hariduse ja koolituse suhtes kaasav, elukestval õppel põhinev ning innovatsioonist juhinduv käsitlusviis. Vastuseks esitas komisjon 17. jaanuaril 2018 esimese meetmepaketi, milles käsitletakse võtmepädevusi, digioskusi ning ühiseid väärtusi ja kaasavat haridust. 2018. aasta mais avaldati teine meetmepakett, et edendada tööd Euroopa haridusruumi loomiseks aastaks 2025; ka seal on digioskused kesksel kohal. Meediapädevus hõlmab olulisi pädevusi (teadmised, oskused ja hoiakud), mis võimaldavad kodanikel meedia ja muude teabepakkujatega tulemuslikult suhelda ning arendada kriitilist mõtlemist ja elukestva õppe oskusi ühiskondlikust elust osavõtmiseks ja aktiivseks kodanikuks saamiseks.

(42)

Arvestades vajadust tervikliku käsitlusviisi järele, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamist, kvalifikatsiooni, koolitust ja spetsialiseerumist, mis lisaks kõrgtasemel digioskustele on teadmuspõhises ühiskonnas lisaväärtuse loomiseks otsustava tähtsusega.

(43)

Euroopa Parlament märkis oma resolutsioonis Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta, et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digiühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Lisaks nõudis ta, et soolise tasakaalu mõõde lisataks kõikidesse digivaldkonna algatustesse, rõhutades vajadust käsitleda soolist ebavõrdsust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kuna see on väga oluline Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja jõukuse seisukohast.

(44)

Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida programmi raames toetatakse, nagu näiteks kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt, on nüüd piisavalt küpsed, et need uurimisetapist edasi viia ning juurutada, rakendada ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Sarnaselt nende tehnoloogiate juurutamisele eeldavad liidu tasandil reageerimist ka kõrgtasemel digioskused. Kõrgtasemel digioskuste, sealhulgas andmekaitsepädevuste koolitused, tuleb muuta mastaapsemaks, neid tuleb rohkem pakkuda ja need tuleb teha kättesaadavaks kogu liidus. Kui seda ei suudeta, võib see takistada kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustada liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), ning programmist „Erasmus+“, mis kõik on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, ja programmist „Euroopa horisont“. Need meetmed on suunatud nii liidu era- kui ka avaliku sektori tööjõule, eelkõige IKT-spetsialistidele ja teistele selle valdkonnaga seotud spetsialistidele ning tudengitele, praktikantidele ja koolitajatele. Mõiste „tööjõud“ tähendab majanduslikult aktiivset elanikkonda ja selle hulka kuuluvad nii töötajad ja tööhõives füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka töötud.

(45)

Haldusasutuste ja avalike teenuste digivahendite abil nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada ettevõtjate, sealhulgas VKEde, ja kodanike üldist halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti, suurendades samal ajal avaliku sektori kulutuste tõhusust. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kvaliteetsete ja võimaluse korral mitmekeelsete digiteenuste kasutamisest kasu kogu liidus. Peale selle ergutab selles valdkonnas antav liidu toetus eeldatavasti avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist.

(46)

Digitaliseerimine võib hõlbustada ja parandada takistusteta juurdepääsetavust kõigi, sealhulgas eakate ja piiratud liikumisvõimega või puuetega inimeste ning äärepoolsete või maapiirkondade elanike jaoks.

(47)

Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervis, liikuvus, õiguskaitse, Maa või keskkonna seire, julgeolek, CO2 heite vähendamine, energiataristu, haridus ja koolitus ning kultuur eeldab digiteenuste taristute alalhoidmist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende digiteenuste taristute koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldaks tekkivat koostoimet kõige paremini ära kasutada.

(48)

Digitehnoloogiale üleminekust kasu saamiseks on määrava tähtsusega vajalike digitehnoloogiate, eelkõige erieesmärkide „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, „Tehisintellekt“ ning „Küberturvalisus ja usaldus“ alla kuuluvate tehnoloogiate juurutamine ning seda võiksid täiendada muud tipptasemel ja tulevikutehnoloogiad, nagu hajusraamatu tehnoloogiad (näiteks plokiahel).

(49)

Digitehnoloogiale üleminek peaks võimaldama kodanikel oma isikuandmetele piiriüleselt ja turvaliselt juurde pääseda ning neid kasutada ja hallata, olenemata enda ja andmete füüsilisest asukohast.

(50)

Liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide e-valitsemise poliitikavaldkonna ja koordineerimise eest vastutavad ministrid märkisid 6. oktoobril 2017. aastal e-valitsemist käsitlevas Tallinna deklaratsioonis, et digivaldkonna areng põhjustab ühiskonnas ja majanduses kardinaalseid muutusi ning seab mitmes valdkonnas küsimuse alla varem väljatöötatud põhimõtete tulemuslikkuse, aga ka üldiselt avaliku halduse rolli ja ülesanded ning nende ülesanne on selliseid väljakutseid ennetada ja juhtida, et kodanike ja ettevõtjate vajadused ja ootused saaksid täidetud.

(51)

Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteet. Digitaalse ühtse turu strateegia vahehindamisel rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs avalikele teenustele.

(52)

Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kestliku majanduskasvu, tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme vaja selleks, et toetada majanduskasvu ning pakkuda ja kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetseid teenuseid.

(53)

Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab siseturu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, Euroopa standardite edendamist ning poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, parandades veelgi uute ühiste avalike teenuste loomist ja selliste arenevate avalike teenuste koondumist liidu tasandil. Üle-euroopaliste avalike teenuste killustatuse vältimiseks ning põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks liidus tuleks toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest koostalitlusvõime käsitlusviisi ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. Selline lähenemine tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi aspekte ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt oleks tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmaks sekkumise kõiki elemente, mis toetaksid kestvaks koostalitlusvõimeks vajalikke raamtingimusi üldisemalt. Programm peaks võimaldama ka eri riiklike algatuste koostoimet, mis toob kaasa digiühiskonna arengu.

(54)

Programm peaks soodustama avatud lähtekoodiga lahendusi, et võimaldada korduvkasutust, suurendada usaldust ja tagada läbipaistvus. Sellisel lähenemisel on positiivne mõju rahastatud projektide kestlikkusele.

(55)

Koostalitlusvõime raamistiku rakendamise ja loodud lahenduste koostalitlusvõimega seotud erimeetmeteks eraldatud eelarve on eeldatavasti 194 miljonit eurot.

(56)

Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta, kui oluline on tagada Euroopa tööstuse digitaliseerimise jaoks piisav avaliku ja erasektori poolne rahastamine.

(57)

19. aprillil 2016 võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et „kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu“. See on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori VKEde jaoks.

(58)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas komisjoni teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ üle heameelt ja tõdes, et koos sellele lisatud dokumentidega on see teatis „esimene samm suures Euroopa tööprogrammis, mis tuleb ellu viia tihedas koostöös kõigi avaliku ja erasektori huvitatud osapoolte vahel“.

(59)

Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud komisjoni teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“, kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline komponent.

(60)

Määrus (EL) 2016/679, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik, tagab isikuandmete vaba liikumise liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kõik programmi raames võetavad meetmed, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid seega aitama kaasa nimetatud määruse sujuvale rakendamisele näiteks tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogiate (näiteks plokiahel) vallas. Need meetmed peaksid toetama selliste digitehnoloogiate arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse“ kohustustega.

(61)

Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise liidu ja rahvusvahelist raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis oluline koht ning seetõttu on see vajalik programmi tulemuslikuks rakendamiseks.

(62)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (20) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Nende õigusaktidega peaks olema võimalik ette näha osalise assotsieerumise võimaluse, nimelt assotsieerumine piiratud arvu konkreetsete eesmärkidega, mida programmi raames saavutada püütakse. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(63)

Asutused, kellele on delegeeritud programmi rakendamine, peaksid järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigust, mis käsitlevad teabe käitlemist, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemist. Erieesmärgi „Küberturvalisus ja usaldus“ puhul võib julgeolekukaalutlustel olla vajalik jätta kolmandatest riikidest kontrollitavad õigussubjektid programmi toetuse andmise menetlusest ja pakkumismenetlusest välja. Erandkorras võib selline väljajätmine olla vajalik ka erieesmärkide „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“ ja „Tehisintellekt“ puhul. Selliseid väljajätmisi tingivad julgeolekukaalutlused peaksid olema proportsionaalsed ja nõuetekohaselt põhjendatud, osutades ohtudele, mida selliste üksuste kaasamine võib kaasa tuua.

(64)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (21) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete integreerimisele ja üldise eesmärgi saavutamisele – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ning aidata kaasa üldisele eesmärgile tagada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärgile –, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja elurikkuse eesmärkide praegust kattumist. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks uuesti hinnata asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(65)

Kuna programm on uus, on kasulik esitada lisas programmi raames kavandatud meetmete tehniline kirjeldus. Komisjon peaks võtma lisas esitatud tehnilist kirjeldust arvesse tööprogrammide koostamisel ning tööprogrammid peaksid olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erieesmärkidega.

(66)

Tööprogrammid tuleks vastu võtta mitmeaastaste tööprogrammidena, reeglina iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis iga-aastaste tööprogrammidena. Programmiga ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Antud valik peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(67)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa nii, et see kajastaks tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, võttes arvesse selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, ning muuta selle II lisa mõõdetavate näitajate osas, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(68)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused nende üksuste valimiseks, mis moodustavad esialgsed ja täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, ning erieesmärkide nr 2, 4 ja 5 jaoks ning erieesmärkide nr 1 ja 3 kohaste võimalike muude eelarve otsese täitmise kaudu rakendatavate meetmete jaoks tööprogrammide vastuvõtmiseks, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Neid rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22). Eelarve kaudsel täitmisel rakendatavate meetmete puhul tuleks tööprogrammid vastu võtta kooskõlas nende asutuste haldusnõukogudega, kellele on delegeeritud programmi rakendamine.

(69)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eelkõige põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, väljendus- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimiskeeldu, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.

(70)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus liidu eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(71)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke, nimelt toetada ja kiirendada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale, viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjateni kogu liidus ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet üleilmses digimajanduses, aidates samal ajal kaasa liidus digilõhe ületamisele ja tugevdades liidu strateegilist autonoomiat piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(73)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/2240 (23) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,