Roche Estonia

Mis imeloom on kutsevähk ja kuidas seda ennetada? 🤨 💡 Kutsevähist räägitakse ja teatakse üsna vähe, sest vähi tekkimine võtab üldjuhul kaua aega ning sageli areneb vähk mitmete riskitegurite koosmõjul. Tervise Arengu Instituut on hinnanud, et ligi 11% kõigist vähijuhtudest on seotud riskiteguritega, millega inimesed töökeskkonnas kokku puutuvad. Suurimad seosed töökeskkonna ohuteguritega on kopsuvähil, rinnavähil ja mittemelanoomsel nahavähil. Isegi kui inimene elab tervislikku eluviisi, võivad töökeskkonna ohutegurid vähiriski suurendada. Sellisteks riskiteguriteks on näiteks raskuste käsitsi teisaldamine, pikalt sundasendis istumine, liigne töökoormus, ekstreemsetes temperatuurides töötamine, kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega jne. Selleks, et töökeskkonda tervislikumaks muuta, tuleb töötajatele võimaldada tööst pauside tegemist, ülekoormuse vältimist, erinevaid lõõgastusvõimalusi ja jõukohast töötempot. Eriti oluline on pärast tööaega leida aega ka puhkamiseks 💤 Kutsevähi ennetamisest ja tööga seotud ohuteguritest saab lähemalt lugeda siit 👇

Meil on suur rõõm pälvida vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgis, mida annab välja Peaasi.ee! 🩷 See on tunnustus, mis näitab, et selle pälvinud organisatsioon hindab oma töötajate vaimset heaolu ning teeb teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks tööl hoitud. Peaasi ütleb, et selle organisatsiooni töötajad oskavad väärtustada enda ja teiste vaimset tervist. Uuringute järgi on nad tervemad, rahulolevamad ja produktiivsemad, aidates seeläbi ka organisatsioonil kasvada ja areneda ning tõsta selle konkurentsivõimet. Aga see pole veel kõik! Samuti on meie rahvusvaheline ettevõte Roche, mille osaks ka meie oleme, saanud tunnustuse kui üks juhtiv vaimse tervise probleemidega tegelev ettevõte. Sel aastal meie koht CCLA Corporate Mental Health Benchmarki edetabelis tõusis tasemele 2. CCLA Corporate Mental Health Benchmarki eesmärk on hinnata, mil määral pakuvad tööandjad töötingimusi, milles üksikisikud saavad areneda. ⚠️ Ülemaailmselt elab 15% tööealistest täiskasvanutest psüühikahäiretega. Seetõttu on juhi kohustus korraldada töö nii, et oleks võimalik saavutada kõrge tulemuslikkus, aga samal ajal tagades, et inimestel läheb hästi. Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi jaoks on vaimne tervis oluline südameasi. Kadri toob oma Äripäevas ilmunud artiklis välja, et tööandjatel on oluline roll oma inimeste heaolu tagamisel: “Läbi põlevad sageli inimesed, kes toimetavad kirega ja vaimustuvad saavutustest. Siis on iseäranis tähtis iseenda juhtimise oskused ja oskus oma vajadusi märgata. Võib-olla on pärast pingelist aega vaja võtta pikem nädalavahetus, mitte võtta tööd koju kaasa ega mõelda sellele. Tehases või graafikuga ametites ei pruugi paus olla võimalik, kuid viise laadimiseks tuleb leida sealgi. Kui koormus on liiga suur (või väike), siis tuleb sellest rääkida. Psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loob tiim koostöös Juhiga selliste vestluste pidamise eeldus on psühholoogiliselt turvaline õhkkond, kus saab asju koos avatult arutada. Palju teeb ära juba see, kui inimesed saavad omavahel avatult rääkida, teha ettepanekuid töökorralduse kohta või lihtsalt oma mure kurta nii, et sellele on kuulajat. Vaimse tervise alus nii tööl kui mujal elus on suhted, kus on usaldus, pole tagarääkimist või kiusu.”

Millal te midagi uut õppisite? Me usume pidevasse arengusse ning väärtustame head tervist mitte ainult füüsilises mõttes, vaid ka vaimne pool on ülitähtis, sest organismis peab valitsema tasakaal. Äsja lõppes meil Roche’i heaolunädal, mille nimi küll viitab justkui ühele nädalale, aga tegevusi jagus mitmeks nädalaks. Nende tegevuste eesmärk oli innustada aastaringselt enda tervist hoidma ning olema aktiivne ja tegus, aga samas soovisime uusi elamusi ning teha midagi, mida varem ei olnud teinud. Mis me siis tegime? Näiteks käisime üheskoos looduses vibu laskmas, golfikettaid loopimas, kuulasime loengut spordimotivatsioonist, osalesime vaimse tervise konverentsil, valmistasime ühiselt tervislikke smuutisid ning panime esmakordselt kokku neli (!) võistkonda Ülemiste City Business triatloniks! Oma nelja tiimiga olime võistlusel kõige rohkemaarvulisema osalejate arvuga ettevõte. Kokku oli võistkondi 30. Neli tiimi tähendab 12 inimest ehk igast võistkonnast üks ujus, teine väntas rattaga ning kolmas jooksis. Märkimisväärne on ka see, et meie 12st osalejast tegid seda esmakordselt 11 inimest. Seega on maailmas juures 11 uut triatleeti, kelle üle võib väga uhke olla! Lisaks võime olla uhked, et meie rajaäärne kisakoor oli kaugele näha ja kuulda, mis aitas kõikidel võistlejatel kiiremini finišisse jõuda! See ilmselt töötas hästi, sest meie kaks tiimi jõudsid poodiumile - saime naistearvestuse tiimidest auväärse teise ja kolmanda koha 🤩

Ameerika Kaubanduskoda korraldas tervisefoorumi, kus Euroopa riikide eksperdid arutasid üheskoos Eesti ekspertidega, milliseid muutusi tuleks tervishoiusüsteemis läbi viia, et ennetada tulevasi tervishoiukriise ja tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Eksperdid nõustusid, et koroonapandeemia andis küll tervishoiusüsteemidele võimaluse vajalike muudatuste tegemiseks, kuid kõiki võimalusi ära kasutada ei suudetud. Selleks, et edaspidi tervishoiukriisidega paremini toime tulla, tasub muutusi ja uusi lahendusi süsteemis läbi viima hakata nüüd ja praegu. Foorumilt koorus välja neli põhilist suunda, mille suunas tuleks liikuda: 💡 Teenuspõhiselt rahastusmudelilt on vaja liikuda üle tulemuspõhisele rahastusmudelile, võttes seejuures arvesse patsiendi teekonna sujuvust tervishoiusüsteemis. 💡 Olulisel kohal on patsiendikeskused, mistõttu tuleb võimaldada tervishoiuteenuste kättesaadavust patsiendi kodu lähedal. 💡 Tervishoid on investeering inimeste tervisesse ja majanduskasvu ning seejuures on oluline vaadata andmeid ning hinnata kulutõhusust, et innovatiivsed ravimeetodid oleksid rahastatud. 💡 Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja era- ja avaliku sektori ning ministeeriumide ülest koostööd paremaks muuta, kaasates seejuures ka teisi huvirühmi. Foorumil olid kohal Terviseminister Riina Sikkut, Tervisekassa juht Rain Laane, IQVIA Euroopa suhete asepresident Richard Bergström, Roche’i Sloveenia strateegilise terviseinnovatsiooni juht Janko Burgar, Amgeni Soome ja Baltikumi juht ning Soome ravimitootjate liidu juht Niilo Färkkilä ja paljud teised eksperdid. Aitäh selle meeleoluka ja silmuavardava foorumi eest ja kohtumiseni juba tulevastel aruteludel! #Tervishoid

Milliseid otsuseid teeb valitsus? Selge on see, et vaadata tuleks eesmärki ja tegevuste sisse, et kitsastes rahalistes oludes saaks tervishoidu paremini korraldada. ☝️

Eestis läbi viidud analüüside põhjal on välja koorunud probleem seoses tervishoiu jätkusuutlikkusega. Analüüsitulemused näitavad, et süsteem ei ole finantsiliselt jätkusuutlik – patsientide ravijärjekorrad on pikad, arstide kättesaadavus on üsna kehv ning tervishoiusüsteemis raha napib. Sellest, mida saaks probleemi lahendamiseks ette võtta ning kuidas Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta, räägib Roche Eesti arendusteenistuse juht Mart Vain. Ühtlasi räägib ta sellest, kuidas tulevikus ei ole haiglatel enam nii suurt rõhku ning ravi liigub kodule järjest lähemale. Seda kõike selleks, et muuta patsientide jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus mugavamaks ning vähendada patsientide jaoks ravile kuluvaid ressursse. Loe lähemalt Mardi arvamusloost!

Tervisekassa (Estonian Health Insurance Fund) puudujääk 2025. aastal on 147,1 miljonit eurot, 2027. aastal aga juba 251,6 miljonit. Lisaks on tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi enne 2035. aastat, kui puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastas. Kõnekad on ka faktid, et Eesti tervishoiu rahastamine ELi riikide hulgas on pigem tagasihoidlik nii absoluutarvuna inimese kohta kui ka protsendina SKTst. Samal ajal on inimese omaosalus küllatki kõrge – Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2021. aastal 21,9 protsenti, samas ELis 2020. aastal keskmiselt 14,9 protsenti. Taoline probleemipüstitus on vähemalt viimase 10 aasta jooksul olnud eri valitsuste arutada korduvalt. Mida sellega tehtud on? Roche Eesti digitervishoiu juht Mart Vain kirjutab sellest lähemalt. Loe siit 👉 https://lnkd.in/dKhFCmM5

Möödunud nädalavahetusel toimus XII Arvamusfestival!✨ Rääkisime kodulähedase ravi võimalustest ning arutasime üheskoos tervishoiu ekspertide, haiglajuhtide, patsientide ja kõigi teistega, milliste sammudega selle poole liikuda saame. Kuna vajadus tervishoiuteenuste järele Eestis kasvab ja piirkondlike haiglate koormus tõuseb pidevalt, siis oli tegemist väga vajaliku aruteluga. Heitsime üheskoos pilgu kodulähedase ravi võimalustesse ning arutasime tänase tervishoiukorralduse ümberhindamise, patsiendikeskuste suurendamise ja innovaatiliste lahenduste rakendamise üle. Arutelu käigus saime vastuseid mitmetele küsimustele: 🤒 Miks on patsienti vaatest kodulähedane ravi vajalik ning milline võiks patsiendi vaatest välja näha võimalikult mugav ja hooliv kodulähedane ravi? 👩⚕️ Kuhu innovatsioon tervisevaldkonnas meid tulevikus viia võib ja kuidas patsient sellest võidab? 🏡 Kui kodu lähedale me raviga minna saame ning mida toob kodulähedane ravi kaasa riigile? Arutelu juhtis Tartu Ülikool (University of Tartu) terviseökonomist Andres Võrk ning arutelus osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja-onkoloog dr Helis Pokker, Läänemaa Vähiühingu juhatuse esimees Tiia Treimann-Differt, Rakvere Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev ja Tervisekassa (Estonian Health Insurance Fund) juhatuse liige Maivi Parv. Oli väga silmiavardav ja meeleolukas arutelu! Aitäh kõigile kuulajatele ja arvamuse avaldajatele. Kohtume juba järgmisel aastal uute aktuaalsete teemadega!💛 Arutelu on järelkuulatav siit: https://lnkd.in/dxMD8sCX

Ministry of Social Affairs of Estonia / Sotsiaalministeeriumis toimus Roche Eesti initsiatiivil alguse saanud kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti lõpuüritus✨ Eelmise aasta jaanuaris alguse saanud projekti käigus toodi esile olulised kitsaskohad ja pakuti välja lahendusi, mis hõlbustavad kopsuvähi diagnoosiga patsientide teekonda diagnoosi eelsest ajast kuni ravi ja toimetulekuni. Projekti eesmärk oli töötada välja kopsuvähiga patsientide probleeme arvestavaid lahendusi, toetades tervises ja sotsiaalsüsteemis innovaatiliste lahenduste loomist. Tulemused näitavad, et kopsuvähi patsiendid ja nende lähedased vajavad rohkem teavet ja tuge kogu haiguse teekonna vältel ning see võeti fookusesse ka töötubades, kus otsiti ühiselt lahendusi kahele peamisele arendusvajadusele: diagnoosi ootamise ja teatamise protsessi parandamisele ning infokeskkonna selguse suurendamisele🎗 Tervisekassa (Estonian Health Insurance Fund) raviteenuse osakonna juhataja Liis Kruusi sõnul arendatakse projektist ajendatult kopsuvähi raviteekonda edasi, et lühendada aega ja teekonda vähikahtlusest kasvajavastase ravi alguseni. Rohkem infot töötoa kohta leiab siit👇 https://lnkd.in/dA94Sc26

Mida kauem elab inimene tervena, seda väiksemad on tervisekulud ning seda suurem on inimese enda heaolu ja võime olla tööturul aktiivne. Roche Eesti arendusteenistuse juht Mart Vain ütleb, et sellest tuleks lähtuda ka tervishoiusüsteemi kulude arvestamisel. Sellest, mida tuleks jätkusuutliku tervishoiu süsteemi tagamiseks tänases süsteemis muuta, loe lähemalt siit👇