Tehisintellekti käsitlev õigusakt

Tehisintellekti käsitleva õigusakti eesmärk on kehtestada tehisintellekti arendajatele ja juurutajatele selged nõuded ja kohustused seoses tehisintellekti konkreetsete kasutusviisidega. Samal ajal püütakse määrusega vähendada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) haldus- ja finantskoormust.

Tehisintellekti käsitlev õigusakt on osa laiemast poliitikameetmete paketist, mille eesmärk on toetada usaldusväärse tehisintellekti arendamist, mis hõlmab ka tehisintellekti innovatsioonipaketti jatehisintellekti koordineeritudkava. Koos tagavad need meetmed inimeste ja ettevõtete ohutuse ja põhiõigused tehisintellekti valdkonnas. Need tugevdavad ka tehisintellekti kasutuselevõttu, investeerimist ja innovatsiooni kogu ELis.

Tehisintellekti käsitlev õigusakt on esimene terviklik õigusraamistik tehisintellekti kohta kogu maailmas. Uute normide eesmärk on edendada usaldusväärset tehisintellekti Euroopas ja mujal, tagades, et tehisintellektisüsteemid austavad põhiõigusi, ohutust ja eetilisi põhimõtteid, ning tegeledes väga võimsate ja mõjukate tehisintellektimudelite riskidega.

Miks on vaja tehisintellekti käsitlevaid eeskirju?

Tehisintellekti käsitleva õigusaktiga tagatakse, et eurooplased saavad usaldada seda, mida tehisintellekt pakub. Kuigi enamik tehisintellektisüsteeme ei kujuta endast riski ja võivad aidata lahendada paljusid ühiskondlikke probleeme, tekitavad teatavad tehisintellektisüsteemid riske, millega peame tegelema, et vältida soovimatuid tulemusi.

Näiteks ei ole sageli võimalik välja selgitada, miks tehisintellektisüsteem on teinud otsuse või prognoosi ja võtnud konkreetse meetme. Seega võib osutuda keeruliseks hinnata, kas keegi on olnud ebaõiglaselt ebasoodsamas olukorras, näiteks töölevõtmisotsuses või avalikes huvides tegutsemise taotluses.

Kuigi kehtivad õigusaktid pakuvad teatavat kaitset, ei ole need piisavad konkreetsete probleemide lahendamiseks, mida tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada.

Kavandatavad eeskirjad:

• käsitleda konkreetselt tehisintellekti rakendustest tulenevaid riske;
• keelustada tehisintellekti tavad, mis kujutavad endast vastuvõetamatuid riske;
• määrata kindlaks suure riskiga rakenduste loetelu;
• kehtestada tehisintellektisüsteemidele selged nõuded suure riskiga rakenduste jaoks;
• määrata kindlaks konkreetsed kohustused suure riskiga tehisintellektirakenduste juurutajatele ja pakkujatele;
• nõuda vastavushindamist enne konkreetse tehisintellektisüsteemi kasutuselevõttu või turule laskmist;
• jõustada pärast konkreetse tehisintellektisüsteemi turule laskmist täitmise tagamine;
• luua juhtimisstruktuur Euroopa ja riiklikul tasandil.

Riskipõhine lähenemisviis

Õigusraamistikus määratakse kindlaks tehisintellektisüsteemide neli riskitaset:

Kõik tehisintellektisüsteemid, mida peetakse ilmseks ohuks inimeste ohutusele, elatusvahenditele ja õigustele, keelatakse valitsustel sotsiaalsest hindamisest kuni mänguasjadeni, mille puhul kasutatakse häälabi, mis soodustab ohtlikku käitumist.

Suur risk

Suure riskiga tehisintellektisüsteemid hõlmavad tehisintellektitehnoloogiat, mida kasutatakse:

• elutähtsad infrastruktuurid (nt transport), mis võivad ohustada kodanike elu ja tervist;
• haridus- või kutseõpe, mis võib määrata inimese juurdepääsu haridusele ja kutsealasele kursusele (nt eksamite hindamine);
• toodete ohutusseadised (nt tehisintellekti kasutamine robotkirurgias);
• tööhõive, töötajate juhtimine ja juurdepääs füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele (nt CV-sortimise tarkvara värbamismenetluste jaoks);
• olulised era- ja avalikud teenused (nt krediidipunktide andmine, mis ei võimalda kodanikel laenu saada);
• õiguskaitse, mis võib mõjutada inimeste põhiõigusi (nt tõendite usaldusväärsuse hindamine);
• rände-, varjupaiga- ja piirikontrolli haldamine ( nt viisataotluste automaatne läbivaatamine);
• õigusemõistmine ja demokraatlikud protsessid (nt tehisintellekti lahendused kohtuotsuste otsimiseks).

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse enne nende turule laskmist rangeid kohustusi:

• piisavad riskihindamis- ja -vähendamissüsteemid;
• süsteemi aluseks olevate andmekogumite kõrge kvaliteet, et minimeerida riske ja diskrimineerivaid tulemusi;
• tegevuse logimine tulemuste jälgitavuse tagamiseks;
• üksikasjalikud dokumendid, milles esitatakse kogu teave süsteemi ja selle eesmärgi kohta, mida ametiasutused vajavad süsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks;
• selge ja piisav teave juurutajale;
• asjakohased inimjärelevalvemeetmed riski minimeerimiseks;
• töökindluse, turvalisuse ja täpsuse kõrge tase.

Kõiki biomeetrilise kaugtuvastuse süsteeme peetakse suure riskiga süsteemideks ja nende suhtes kohaldatakse rangeid nõudeid. Biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamine avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil on põhimõtteliselt keelatud.

Kitsad erandid on rangelt määratletud ja reguleeritud, näiteks kui see on vajalik kadunud lapse otsimiseks, konkreetse ja vahetu terrorismiohu ennetamiseks või raske kuriteo toimepanija või kahtlustatava avastamiseks, asukoha kindlakstegemiseks, tuvastamiseks või vastutusele võtmiseks.

Selliseks kasutuseks on vaja kohtu või muu sõltumatu asutuse luba ning asjakohaseid ajalisi piiranguid, geograafilist ulatust ja otsitavaid andmebaase.

Piiratud risk

Piiratud riskr viitab riskidele, mis on seotud läbipaistvuse puudumisega tehisintellekti kasutamisel. Tehisintellekti käsitleva õigusaktiga kehtestatakse konkreetsed läbipaistvuskohustused, et tagada vajaduse korral inimeste teavitamine, suurendades usaldust. Näiteks tehisintellektisüsteemide, näiteks juturobotite kasutamisel tuleks inimesi teavitada, et nad suhtlevad masinaga, et nad saaksid teha teadliku otsuse jätkata või astuda tagasi. Samuti peavad pakkujad tagama, et tehisintellekti abil loodud sisu on tuvastatav. Lisaks tuleb tehisintellekti abil loodud tekst, mis on avaldatud eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, märgistada kunstlikult loodud tekstina. See kehtib ka audio- ja videosisu kohta, mis kujutab endast süvavõltsinguid.

Risk on minimaalne või puudub

Tehisintellekti käsitlev õigusakt võimaldab minimaalse riskiga tehisintellekti tasuta kasutada. See hõlmab selliseid rakendusi nagu tehisintellektil põhinevad videomängud või rämpspostifiltrid. Enamik praegu ELis kasutatavaid tehisintellektisüsteeme kuulub sellesse kategooriasse.

Kuidas see kõik toimib suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks?

Kui tehisintellektisüsteem on turul, vastutavad turujärelevalve eest ametiasutused, juurutajad tagavad inimjärelevalve ja -järelevalve ning pakkujatel on turustamisjärgse järelevalve süsteem. Teenuseosutajad ja juurutajad teatavad ka tõsistest vahejuhtumitest ja talitlushäiretest.

Lahendus suurte tehisintellektimudelite usaldusväärseks kasutamiseks

Üha enam on üldotstarbelised tehisintellekti mudelid muutumas tehisintellektisüsteemide komponentideks. Need mudelid suudavad täita ja kohandada lugematuid erinevaid ülesandeid.

Kuigi üldotstarbelised tehisintellektimudelid võimaldavad paremaid ja võimsamaid tehisintellektilahendusi, on raske jälgida kõiki võimeid.

Tehisintellekti käsitleva õigusaktiga kehtestatakse läbipaistvuskohustused kõigile üldotstarbelistele tehisintellekti mudelitele, et neid mudeleid paremini mõista ning väga võimekate ja mõjukate mudelite puhul täiendavaid riskijuhtimiskohustusi. Need täiendavad kohustused hõlmavad süsteemsete riskide enesehindamist ja leevendamist, tõsistest intsidentidest teatamist, katse- ja mudelihindamiste läbiviimist ning küberturvalisuse nõudeid.

Tulevikukindlad õigusaktid

Kuna tehisintellekt on kiiresti arenev tehnoloogia, on ettepanekus tulevikukindel lähenemisviis, mis võimaldab eeskirjadel kohaneda tehnoloogiliste muutustega. Tehisintellekti rakendused peaksid jääma usaldusväärseks ka pärast nende turule laskmist. See nõuab pidevat kvaliteeti ja riskijuhtimist teenuseosutajate poolt.

Jõustamine ja rakendamine

2024. aasta veebruaris komisjonis loodud Euroopa tehisintellektiamet jälgib tehisintellekti käsitleva õigusakti jõustamist ja rakendamist koos liikmesriikidega. Selle eesmärk on luua keskkond, kus tehisintellekti tehnoloogiad austavad inimväärikust, õigusi ja usaldust. Samuti edendab see eri sidusrühmade koostööd, innovatsiooni ja teadusuuringuid tehisintellekti valdkonnas. Lisaks osaleb ta tehisintellektiga seotud küsimustes rahvusvahelises dialoogis ja koostöös, tunnistades vajadust tehisintellekti juhtimise ülemaailmse ühtlustamise järele. Nende jõupingutustega püüab Euroopa tehisintellektiamet anda Euroopale juhtpositsiooni tehisintellekti tehnoloogiate eetilises ja kestlikus arengus.

Järgmised sammud

2023. aasta detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu tehisintellekti käsitleva õigusakti suhtes poliitilisele kokkuleppele. Tekst on ametlikult vastu võetud ja tõlgitud. Tehisintellekti käsitlev õigusakt jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda hakatakse täielikult kohaldama kaks aastat hiljem, välja arvatud mõned erandid: keelud jõustuvad kuue kuu pärast, üldotstarbeliste tehisintellektimudelite juhtimiseeskirju ja kohustusi hakatakse kohaldama 12 kuu möödumisel ning reguleeritud toodetesse integreeritud tehisintellektisüsteeme käsitlevaid eeskirju hakatakse kohaldama 36 kuu pärast. Selleks et hõlbustada üleminekut uuele õigusraamistikule, on komisjon käivitanud tehisintellektipakti,mis on vabatahtlikalgatus, mille eesmärk on toetada tulevast rakendamist, ning kutsub tehisintellekti arendajaid Euroopast ja mujalt üles täitma tehisintellekti käsitlevas õigusaktis sätestatud põhikohustusi enne tähtaega.