Kliimaministeerium / Ministry of Climate of Estonia

Kui oled strateegilise mõtlemisega ja kriiside lahendamine ei ole võõras, ootame sind kriisireguleerimise nõunikuks. Kandideeri: https://lnkd.in/dYrRbkTN

💡 Reedel toimus TÜs Tartu Ülikool (University of Tartu) midagi tõeliselt inspireerivat! ⚒️ Geoteaduste Üliõpilaste Seltsi eestvedamisel toimus konverents, mis tõi fookusesse üha aktuaalsema küsimuse: fosforiit – hirm või võimalus? Eriti rõõmustav on, et kogu sündmuse panid kokku noored ise. Nende algatus näitas, kui palju on pealehakkamist, tahet ja oskust oluliste teemade üle arutleda ning spetsialiste kokku tuua. 🪨 Sõna said üles ka Kliimaministeeriumi maavarade osakonna esindajad, geoloogid ja TÜ vilistlased Ene Jürjens ja Margus RAHA, kes rääkisid kriitilistest toormetest ja riiklikust vaatest tulevikumaavaradele. 🤝 Sellised arutelud on väärtuslikud – nii teadmiste jagamiseks kui ka põlvkondade ja kogemuste ühendamiseks. Kui kutse tuleb noortelt, on see eriti tähenduslik. 🙏 Aitäh korraldajatele ja kõigile, kes kohal olid või kaasa elasid! Fotod: Liisi Brett

⚡🌍 Strengthening regional cooperation for a more resilient energy future. Estonian team along with representatives from Ministry of Foreign Affairs, Ministry of Climate, Ministry of Defence, Government Office, Estonian Information System Authority and Transmission System Operatore Elering AS took part in the Baltic Energy Resilience Forum in Vilnius, hosted by the UK. The forum focused on boosting energy security and infrastructure resilience across the Baltic Sea region through joint efforts and strategic partnerships. During the event, Karin Maria Lehtmets, Head of Energy Markets at the Estonian Ministry of Climate and Gert Siniloo, Director General for Climate Diplomacy and Connectivity at the Estonian Ministry of Foreign Affairs, had a productive talk with the UK Minister for Energy Security Michael Shanks to discuss shared goals and opportunities for further collaboration regarding energy security, renewable energy increase and future possible use of SMRs.  🤝 Strong partnerships are key to a secure, green, and resilient energy future for our region.

📞 Riigiinfo telefon 1247 pakub nüüd infot ka tuuleenergia kohta   🤔 Tuuleenergia ja tuulikute arendamise kohta tekib ühiskonnas palju küsimusi – alates nende tervisemõjust keskkonnale kuni majanduslike ja terviseaspektideni. Tänasest on teaduspõhised ja ajakohased vastused kõigile huvilistele kättesaadavad riigiinfo telefonil 1247.   🤝 Riigiinfo telefoni laiendamine on sündinud Kliimaministeeriumi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi (Sotsiaalministeerium / Ministry of Social Affairs of Estonia) ja Häirekeskuse koostöös. See aitab inimestel saada faktipõhist teavet ja teha teadlikumaid otsuseid.   🌱 „Riigiinfo telefon 1247 on kujunenud lihtsaks ja usaldusväärseks kontaktpunktiks erinevates valdkondades. Meie tugevus peitub selles, et oskame keerulised teemad teha inimestele arusaadavaks,” selgitab Häirekeskuse (Häirekeskus | Estonian Emergency Response Centre) peadirektor Kätlin Alvela.   💡 „Elekter puudutab meist igaüht ning taastuvenergia laiem kasutuselevõtt on tekitanud ühiskonnas arutelu. Ühtse kontaktpunktiga anname inimestele võimaluse küsida ja saada vastuseid ajakohasele infole,” lisab Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein.   🕛 Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles.

⚡Kuidas tagada, et Eesti elektrivõrk toetaks 100% taastuvenergia eesmärki? Koos arutades ja lahendusi otsides! Eile võtsime osa Riigikogu majanduskomisjoni kaasamisüritusest, et ühiselt koos komisjoni liikmete ja turuosalistega arutada töös olevaid elektrituruseaduse muudatusi. „Eelnõu toob kaasa olulised muudatused, mis aitavad Eestis uutel tootmisvõimsustel kiiremini kasutusse tulla,“ ütleb Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. Olulisemad muudatused on:  ✅ Selgem ja prognoositavam liitumistasu süsteem, mis annab tootjatele ja tarbijatele parema ettevaate kuludest. ✅ Laiem arenduskohustus võrguettevõtjatele, et teha tarku ja tulevikku vaatavaid investeeringuid meie põhivõrku. ✅ Otseliini rajamiseks lubatava pikkuse piirangut leevendatakse, et soodustada energiamahuka tööstuse ja elektritootjate vahelist koostööd.  ✅ Ja mis kõige tähtsam — need muudatused toovad lõpuks kasu ka kõigile elektritarbijatele, aidates hoida hindu madalamal ja võrku tugevamana. Praeguseks on eelnõu läbinud Riigikogus esimese lugemise. Riigikogus heakskiitmise korral on eelnõu prognoositud jõustuma selle aasta maikuus.

🌍 Eesti hääl kõlab seal, kus kujundatakse kestliku ressursikasutuse tulevikku! Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik, geoloog Margus RAHA osaleb sel nädalal ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE: Working Party on Regulatory Cooperation and Standardization Policies (WP.6)) Ressursijuhtimise Nädalal.  Genfis toimuval üritusel kohtuvad maailma juhtivad eksperdid ja sidusrühmad, et arutada säästva ressursijuhtimise väljakutseid ja võimalusi. Ürituse fookuses on kriitiliste mineraalide roll energiasektoris ning ÜRO Ressursside Klassifikatsiooni Raamistiku (UNFC) ja ÜRO Ressursside Juhtimissüsteemi (UNRMS) rakendamine. „Rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega kestliku arengu eesmärkide saavutamisel," ütleb Margus Raha. "Eesti osalemine sellistes aruteludes on vajalik, et olla kursis mitmekesise, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku kriitilise tähtsusega toorainesektori arengutega." Margus Raha lisas, et hetkel kasutatakse Eestis veel taasiseseisvumise eelset maavarade varude hindamise klassifikatsiooni, mis rahvusvahelises võrdluses ei ole sobiv. "Seni pole vajadust olnud oma maavarasid ümber hinnata, sest enamasti on geoloogilised uuringud piirdunud kohalikus kasutuses olevate ehitusmaavaradega. Kui tulevikus on tarvis näiteks täpsemalt uurida metallimaaki või muude kriitiliste maavarade varu (sh fosforiiti), tuleks need varud hinnata kaasaegse ja ühtse rahvusvahelise süsteemi – ÜRO ressursside raamklassifikatsiooni (UNFC) – alusel," selgitas ta.

🧐 Kas teadsid, et Eestis tekib aastas nii palju toidujäätmeid (167 tuhat tonni), et selle kogusega saaks täita kahekordselt Tallinna lauluväljaku lava? Pakendijäätmeid tekib veelgi rohkem - ligi 200 tuhat tonni. Kuigi osad ettevõtted on pakendidisainis juba mõelnud mitmekordsele kasutusele ning ringlussevõtu võimalustele, siis on veel pikk tee minna, sest 2030. aastaks peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Selleks, et jäätmekoguseid vähendada, avasime koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega toetuse, mis aitab: ♻️ muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks; 🧋 asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega; 💻 luua digilahendusi, mis aitavad planeerida toidukoguseid; 🍎 rajada toidujagamiskappe. Taotlusi saavad esitada äriühingud, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. ℹ️ Loe lähemalt: https://lnkd.in/dMqiR_7e

⚛️ Kuidas tagada, et kasutatud tuumakütust ja radioaktiivseid jäätmeid käsitletakse ohutult — mitte ainult täna, vaid ka aastakümnete pärast? Just nende küsimuste üle arutatakse 17.–28. märtsil International Atomic Energy Agency (IAEA) peakontoris Viinis toimuval 8. ühiskonventsiooni aruandekoosolekul, kus oma kogemusi ja väljakutseid jagab ka Eesti. 🛡️ Eesti on ühiskonventsiooniga liitunud 2006. aastal ja seekord esitame juba oma 7. aruande. Konventsiooni eesmärk on tagada, et liikmesriigid rakendavad tõhusaid meetmeid kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sealhulgas nende ohutuks ladustamiseks ja töötlemiseks. 🌍 Koosolekul arutatakse liikmesriikide edusamme ja võtmeküsimusi, jagatakse parimaid praktikaid ja kogemusi ning vaadatakse tulevasi väljakutseid. Eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd tuumaohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas. 🇪🇪 Eestit esindasid kohtumisel Marily Jaska Kliimaministeeriumist, Karin Muru Keskkonnaametist (Keskkonnaamet/ Estonian Environmental Board) ja ASi ALARA juht Ilmar Puskar. Eesti aruanne ja ettekanne keskendusid meie õiguslikule ja institutsionaalsele raamistikule, Paldiski tuumaobjekti ja lõppladustuspaiga rajamisega seotud sammudele ning võimalikule tuumaprogrammile. ♻️ Aruandekoosolekul tunnustati Eesti arenguid radioaktiivsete jäätmete käitlemises ja lõppladustuspaiga ettevalmistamisel. Väljakutsena toodi esile piisava ressursi – nii rahalise kui ka inimressursi – tagamine. 🤝 „Eesti on alles kujundamas oma tulevikusuundi tuumaenergia valdkonnas ning rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetus aitavad meil teha kaalutletud ja vastutustundlikke otsuseid,“ ütles Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska.

🌱 Fosforiit, haruldased muldmetallid, põlevkivi ja turvas on meie maapõues peituvad ressursid, mille kasutamise potentsiaali ja mõju tuleb hinnata hoolikalt, tasakaalustades majanduslikku, keskkondlikku ja ühiskondlikku vaadet.   🪨 Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja dr. Ene Jürjens ning osakonna nõunik, geoloog Margus Raha osalesid eile Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, kus vaatasime koos partneritega — Eesti Geoloogiateenistuse (Geological Survey of Estonia), Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech – Tallinn University of Technology) esindajatega — otsa küsimusele: kuidas teha tarku, teaduspõhiseid ja vastutustundlikke valikuid tuleviku hüvanguks? 🌍 Margus RAHA rääkis komisjonis rahvusvahelisest töötööst maavarade vallas. Samuti tutvustas ta planeeritavaid seadusemuudatusi, mis aitavad teha maavarade uurimise ja võimaliku kasutuselevõtu läbimõeldumaks ja riigi arengut toetavaks. ⚖️ Meie ülesanne on seista selle eest, et meie maavarasid puudutavad otsused sünniksid faktidele tuginedes, pika perspektiiviga ja keskkonda hoides ning luues väärtust nii praegu kui ka tulevikus. 📷 Fotod: Erik Peinar, Riigikogu

Täna kohtusime Põltsamaal ELVLi (Association of Estonian Cities and Municipalities | Eesti Linnade ja Valdade Liit) kutsel kohalike omavalitsuste esindajatega, et arutada taastuvenergia arendamise võimalusi ja väljakutseid. Sellised kohtumised on Kliimaministeeriumi jaoks väga väärtuslikud – just KOVide kogemus ja ettepanekud on meile oluliseks sisendiks riiklike sammude ja arengute kavandamisel.   📣 Omavalitsuste poolt kõlas selge sõnum: tuuleenergia arendamine vajab senisest enam riiklikku koordineerimist, selgeid seisukohti ja tuge planeerimisel. Samuti tõstatusid teemad, mis puudutavad tuulikutasude õiglasemat süsteemi ja tuulikujäätmete käitlemise korraldamist.   🌱 Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein tutvustas kohtumisel riigi seniseid samme ja kavandatavaid muudatusi, sealhulgas tuulikutasude süsteemi täiendamist, et see arvestaks paremini kohalike kogukondade ootusi.   💡 Lisaks andis Kliimaministeeriumi nõunik Lilli Tamm ülevaate uuest tuuleparkide keskkonnamõjude hindamise juhendist. Juhend aitab senisest paremini hinnata ja ühtlustada mõjusid, nagu müra, infraheli, vibratsioon ja varjutamine, tuginedes nii Euroopa regulatsioonidele kui ka Eesti praktikatele.   🤝 Koostöö kohalike omavalitsustega on meie jaoks võtmetähtsusega – ainult koos saame tagada, et taastuvenergia areng toimub tasakaalukalt, kogukondi kaasates ja keskkonda hoides.