2024. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta jälgitakse ELi edusamme digiüleminekul, mis toob kasu inimestele, ettevõtjatele ja keskkonnale.
Euroopa tee digiülemineku suunas
Alates 2023. aastast avaldab Euroopa Komisjon igal aastal digikümnendi olukorda käsitleva aruande. Aruandes uuritakse ELi edusamme digiüleminekul, mõõdetuna neljas põhivaldkonnas: digitaristu, digioskused, avalike teenuste digiüleminek ja ettevõtete digiüleminek. Käesoleva aasta aruandes uuritakse ka peamisi tegureid ja probleeme, sealhulgas praegust geopoliitilist paradigmat, keerulist majanduslikku konteksti, mida mõjutavad uued tehnoloogiad, nagu generatiivne tehisintellekt, ja nende mõju konkurentsivõimele. Selles rõhutatakse vajadust hoida inimesi ja ühiskondi üha hübriidsemas ja keerukamas kontekstis. Lisaks rõhutatakse väljaandes ELi positsiooni ülemaailmse poliitika uuendajana ja arutatakse, kuidas tugevdada ELi tööstusbaasi.
2024. aasta aruandes hinnatakse esimest korda riiklikke digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid, mille liikmesriigid võtsid vastu 2023. aastal. Samuti annab see ülevaate nende digiülemineku alastest jõupingutustest, annab soovitusi olukorra parandamiseks ning jälgib Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni kohaldamist.
2024. aasta aruanne digikümnendi olukorra kohta on häirekell, milles kutsutakse liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi. Selles tuuaksepeamiste probleemidena välja piisavate edusammude puudumine eesmärkide ja sihtide saavutamisel ning märkimisväärsed erinevused liikmesriikide vahel. Neid küsimusi analüüsitakse klastrites, mis on määratletud vastavalt nende panusele:
- konkurentsivõimeline, suveräänne ja vastupanuvõimeline EL
- inimeste haljastamineja võimestamine
- digiülemineku võimendamine aruka rohestamise jaoks
- digipoliitika ja -kulutusteühtlustamine
Edusammude kaardistamine
Digikümnendiedu on Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime jaoks ülimalt oluline. Eesmärkides ei rõhutata mitte ainult majanduskasvu, vaid ka meie ühiskondlikku heaolu. Digikümnend annab ELile märkimisväärse võimaluse kujundada oma tulevikku, võimendades digitehnoloogiat, et edendada innovatsiooni, parandada elukvaliteeti ning tagada kestlik ja kaasav ühiskond.
Siiski tekitab 2024.aastaaruanne digikümnendi olukorra kohta muret ELi tulemuste pärastdigiüleminekul. Edusammude kiirendamiseks ja kooskõlastatud lähenemisviisi tagamiseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. EL ei ole enamiku sihtide ja eesmärkide osas veel täielikku lähenemist saavutanud ning mõnede sihtide osas on edusammud oodatust aeglasemad. See kehtib eelkõige oskuste, kvaliteetse ühenduvuse, tehisintellekti ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu kohta ettevõtjate, pooljuhtide ja idufirmade ökosüsteemide poolt. Lisaks ei ole digitaalse ühtse turu täielikku potentsiaali veel ära kasutatud, eelkõige seetõttu, et digiüleminek tuleb veel lõpule viia.
Edusammud nii riiklikul kui ka ELi tasandil on olnud ebapiisavad ning ikka veel valitseb märkimisväärne killustatus riikide lõikes. Aruandes rõhutatakse, et liikmesriigid peavad tegema koostööd ja täitma oma strateegilistes tegevuskavades võetud kohustusi.
Kuidaserinevates aruannetesnavigeerida?
Allpool saate alla laadida põhiaruande ja selle lisad. Samuti on siin kaks komisjoni talituste töödokumenti jametoodiline märkus, millele järgnevad mitmesugused toetavad uuringud. Enamik linke viib allalaaditavate PDF-versioonideni.
- Teatises „Digikümnendi olukord 2024“ tehakse kokkuvõte ELi edusammudest eduka digiülemineku suunas, nagu on sätestatud digikümnendi poliitikaprogrammis 2030.
- lisas „Konkurentsivõime ja suveräänsus, inimesed, arukas rohestamine, poliitika sidusus ja koostoime“ kirjeldatakse ELi tasandil digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 eri mõõtmetes tehtud edusamme ning mõju ELi majandusele ja ühiskonnale.
- lisas „Digieesmärkide ELi tasandil kavandatud trajektooride ajakohastamine“ kaardistatakse liikmesriikide 2030. aastaks kavandatud trajektoorid, tuginedes kättesaadavatele andmetele.
- lisa „EL 27 liikmesriikide lühiaruanded“ sisaldab riikide aruannete kokkuvõtteid:
| Madalmaad | |||
| Bulgaaria | Kreeka | Poola | |
| Horvaatia | Ungari | Portugal | |
| Küpros | Iirimaa | Rumeenia | |
| Tšehhi | Itaalia | Slovakkia | |
| Taani | Läti | Sloveenia | |
| Eesti | Leedu | Hispaania | |
| Soome | Luksemburg | Rootsi |
- Riike käsitlevates komisjoni talituste töödokumendi peatükkides kirjeldatakse täielikult iga liikmesriigi edusamme sihtide ja eesmärkide saavutamisel eelmisel aastal. Iga riigi aruande saate alla laadida ülalolevalt lingilt.
- DESI metoodilises märkuses määratakse kindlaksmetoodika, mida kasutatakse ELi edusammude jälgimiseks.
- Komisjoni talituste töödokumendis „Digikümnend 2024. aastal: Rakendamine ja väljavaated“, 1. ja 2. osa.
- lisas „Asjakohaste poliitikaalgatuste loetelu“ antakse ülevaade poliitikaalgatustest, mis aitavad edendada meie digitaalmajandust ja kaitsta Euroopa kodanikke internetis.
- lisas „Mitmetasandiliste kontaktpunktide / Europe Directi teabekeskuste ajakohastamine“ kirjeldatakse selliste piiriüleste projektide hetkeolukorda, mis panevad liikmesriike tegema koostööd nii ELiga kui ka ELi sees
- lisas „Riiklike digikümnendi strateegiliste tegevuskavade analüüs“ on esitatud liikmesriikide tegevuskavade, sealhulgas digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamiseks ette nähtud meetmete, tegevuste ja eelarve süvaanalüüs.
- lisas „Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni seire“ analüüsitakse üksikasjalikult edusamme digikümnendi eesmärkide saavutamisel ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamist.
Pakett sisaldab ka järgmist:
- Rahvusvahelises võrdlusuuringus võrreldakse ELi digikümnendi nelja põhipunktiga seitsme ELi mittekuuluva riigiga (Austraalia, Hiina, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid), kes on tunnistatud digiülemineku valdkonnas maailmas parimate tulemustega riikideks.
- Uuring: Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni rakendamise järelevalve
- Lairibaühenduse leviala uuringus jälgitakse liikmesriikide edusamme digikümnendi poliitikaprogrammis seatud eesmärkide saavutamisel, milleks on: „Gigabitiühenduvus kõigile 2030. aastaks“ ja „vähemalt 5G kõigis asustatud piirkondades“.
- E-valitsuse uuringus jälgitakse Euroopa avalike teenuste digitaliseerimist 2023. aastal.
- E-tervise uuringus esitatakse lähteolukorra hindamise tulemused selle kohta, kuidas EL 27 riigid saavutavad 2030. aastaks e-tervise eesmärgi, milleks on ELi kodanike 100 % juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele.
- Eurobaromeetri 2024. aasta uuringus digikümnendi olukorra kohta esitatakse Euroopa kodanike seisukoht ja arvamus digiülemineku põhiaspektide kohta ELi 27 liikmesriigis.
- 5G vaatluskeskuse aruandes hinnatakse edusamme, mida on tehtud selleks, et Euroopast saaks 2030. aastaks kõige paremini ühendatud maailmajagu.
Seotud sisu
Üldpilt
EL püüdleb inimkeskse ja kestliku digiühiskonna visiooni poole kogu digikümnendi vältel, et suurendada kodanike ja ettevõtjate mõjuvõimu.
Vaata lisaks
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada 2030. aasta digikümnendi eesmärkide ühiseks saavutamiseks.
Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) on õigusraamistik, mis aitab liikmesriikidel luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte.
DigitalEU saadikud toovad kokku ajakirjanikud, toimetajad ja mõjutajad, kes tegutsevad digitaalsete & tehnoloogiateemade valdkonnas.
Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga edendatakse digiüleminekut, mida kujundavad Euroopa väärtused.
1.–2. juunil toimunud digikümnendi juhtimine oli kahepäevane veebiüritus, mis keskendus Euroopa digiüleminekule 2030. aastaks.
Aastatel 2014–2022 võttis digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) kokku näitajad Euroopa digitaalse tulemuslikkuse kohta ja jälgis ELi riikide edusamme.